Naked Records
- Modern classical
- Post-rock
- Electronic
- Easy listening
- Art pop
- Organic electronica
- Improvised music
- Post-classical
Berliini plaadifirma Naked Records'i all välja antud 8-loolise taiese kohta tahaks öelda "vähem on rohkem" eeldusel, et see minimalistlik säetus on piisavalt keeruline ja intrigeeriv. Ei kaeba küll selle üle -- plaadi pealkiri tähendab eesti keeli "ainus ja tema omand". "Omand" tuleneb sõnast "eigene" ("tõeline") -- see, mis kellelegi on loomuldasa määratud osaks saama. Klaveril klimberdatakse siin-seal-ülepea-- õnneks mitte amapiano ja EDM-kontekstis (lihtsalt seda on praegu liiga palju!). Uusklassikaline habras ja voolav klaveriklimberdamine on vürtsitatud mõõduka elektroonika, pärishelide ning aeg-ajalt suundumisega postroki piirile ja isegi poosetavasse laulukirjutamisse (nt "Do You Think?" võiks vabalt olla nii Procol Harum'i kui Elton John'i repertuaarist pärit -- aga siinkirjutaja ei suuda seda võtta teisiti kui autoripoolse irooniana). On isegi seesuguseid hetki, kui artist pika ent huvitava improviseerimise käigus end justkui nähtamatust labürindist välja juhatab. See annab PC Nackt'i loomingule tõiseltvõetavuse -- vaatamata mõnele sõnaseadmise ja pomisemise hetkele, mis tunduvad kohmakad ja üleliigsed, mistõttu asi võib haisema hakata (nagu loos "Gespensterhaut" ilmuvad lõpuks kärbsed kohale). Kiidame heaks selle meisterliku taiese.
