Archive/Bandcamp/Edition Hundertmark
- Plunderphonics
- Sound collage
- Turntablism
- Experimentalism
- Psycho-acoustic
- Avant-garde
- Noise music
- Freeformfreakout
Käesolev taies koosneb kahest pikast kompositsioonist - üle-eelmisel pühapäeval 86-aastaselt meie seast lahkunud Tšehhi skulptorilt, õppejõult, poliitiliselt lahkmõtlejalt ja helikunstnikult - üks ulatub 28 ning teine suisa 32 minutini. Isiklikul tasandil tekitab säherdune mikrofoni-läbi-akna-riputamise muusika üksnes positiivseid assotsiatsioone, kuna muusika tegemise tung lisaks mulle on ka nii mõnelgi teisel (vähemalt algfaasis) väljendunud just säherdusel viisil. Pealkiri võib-olla osutab isegi juba eelnevalt kulunud ja kohati katkisele kassetile, millele on peale salvestatud omakorda n-ö kahtlase iseloomuga muusikat. Nimetan säherdust muusikat n-ö kahtlaseks seetõttu, et kollaažilik helind on kokku salvestatud samaaegselt rohkem või vähem erinevatest (ja ajastutest pärinevatest) helinditest, mis siis tavaliselt evivad kuulajani vaid sekundiks-paariks; kui kauemaks, siis tavaliselt on seda heli juba töödeldud: lintide manipuleerimisega kiirendatud-aeglustatud, sinna juurde loomuldasa lisandub lindi-vinüülplaadi sahin-krõbin ning eelvõimendist kostuv ähvardav kahin, mis antud kontekstis kahtlemata on lisanüanssideks. Esiteks see tekitab kuulajas - aga ilmselt rohkemgi autoris - isetegevusest tingitud vabaduse tunnet; teiseks see kutsub esile trikke vastuvõtja teadvuses. Justkui tajuks mingit tuttavlikku helikatket - tahaks rohkem aega kuulata, et algallikat uudishumust tuvastada -, aga juba on uus katkendlikult ja hakkivalt edastatud informatsioon peale tunginud. Eelmine huviobjekt paratamatult haihtub teadvusest välja, et alles järgmise kuulamiskorraga taas korraks teadvusesse ilmuda. Kuigi mitte geograafiliselt, siis mentaalakustiliselt säherdune muusika nii stiililiselt kui metoodiliselt kahtlemata kuulub juba 70ndate lõpust on olnud kassetiundergroundi üheks tunnusjooneks, mille mõjukaimad vedajad Ühendriikides olid Big City Orchestra, Minóy, Don Campau, Hal McGee, Zan Hoffman jpt ehk siis ebahärrasmeheliku kunsti meistrid. Väga lähedane žanr taolisele lindimanipulatsioonil põhinevale muusikale on (eksperimentaalne) turntablism (ning säherdused artistid nagu Otomo Yoshihide, Christian Marclay, Philip Jeck, Martin Tétreault). Märgin seda ennekõike seetõttu, et Fluxuse liikmeks olnud MK korjas kokku katkised kauamängivad ning just neist komponeeris muusikat. Mis siis ikka, kui head teed Tšehhi söaka kunsti käilakujule Suure Meistri juurde minekul. 9.0 (9.0-9.5)
