Insumthinmagma -- Subnormal Electric Dreams (2009)

Drill

• Post-rock 
• Guitar ambient 
• Experimental rock 
• Electronic 
• Avant-rock 
• Post-industrial 
• Electro-acoustic 
• Space rock 
• Post-industrial 
• Improvised music

Kahtlemata on tegu massiivse 68-minutilise albumiga, hõlmates kokku kaheksat kompositsiooni. Siin on keskendutud eksperimentaalsusele, mis väljendub konkreetsemalt rokkmuusika ja industriaalmuusika kokku põimimises -- kummagi nimetatud stiili hargneva haru kokku sõlmimises -- kohati kõleda tämbriga hübriid. Seda võiks võrrelda traditsiooniline rokkmuusika deliiriumi järgse seisundiga, kui teatud funktsionaalsed oskused on taandunud ning püütakse leida väljapääsu võõrutusravile minekust. Isegi kui muusika puhul seesugused mõtte konstruktsioonid näivad imelikena - eriti, mis puudutab põrandaaluse rokkmuusika geneetilist pärandit -, siis olgem ausad, see mõttekonstruktsioon osutub huvitavaks just seetõttu, mingit protsessi tagasi pöörates jääb sellesse paratamatult mingiugune nihe, vääne või juba pöördumatult talletunud muster sisse. Kuigi kohati tundub, et album on vähemalt poolenisti elektrooniline, siis tegelikult albumi märkmetes on välja toodud üksnes kolm meest elektrikitarridega. Igal juhul nii mõndagi erutab teadmine, et keerulist muusikat on produtseeritud ilma elektroonikata ja elektrooniliste klahvpillideta, ent teisalt on kasutatud kõiksugu muundureid ja efektiplokke, mis ometi on ju elektroonilised. On ju. Teisalt muidugi võib seda argumenti pareerida küsimisega, et kui me kasutame elektroonikat, kas siis tegevused automaatselt omandavad koheselt elektroonilise loomuse? Ilmselt mitte -- koduelektroonika inimese abilisena ei võta viimaselt midagi ära. Või siis ikkagi võtab ning moonutab inimest kui subjekti? Tõe helk näikse paistvat rohkem või vähem eredalt sõltuvalt sellest, et kui sügavale kaemuses minna. Ning ka siis ei saa selles kindel olla. Aga jah -- valgevenelased müristavad ju korralikult, kohati kidrasaundid on imposantsed, kohati luuakse huvitavaid maastikke, ent nende maastike puudulikkust võiks võrrelda mõne väikese Austraalia linnaga kusagil mandri keskosas, mille mõni tuhat elanikku elavad laialipillutatult mitmekümne tuhande ruutkilomeetri peal. Asi on fookuses, aga nägemine on siin kaheli. Kui ei ole fokusseerimist, siis ka puuduvad eeldused sünergiliseks plahvatuseks -- või vähemalt meeleliigutuseks ning unistuste tekkeks. Ei ole paha, aga...jah, koostisosad on veidi üksteisest eemaldunud ning signaal nende vahel nõrgenenud või suisa kadunud. 7.0 (6.0-8.0)

Pseudomantis – Fall (2012)

Drill

• Electronic music 
• Avant-garde 
• Experimental electronica 
• Dark wave 
• Minimalism 
• Dark ambient 
• Post-industrial

Comment: this issue of just consisting of one extended, 32-minute composition starts off with halting effects and rusty echoes in the vein of rough and a little bit lobit electronic music which later on keeps steadily its pace formally minimal by employing a bit changes in the middle of ascending darkened ambient/dark wave flames. Since at a point the listener can hear twofold progressions, respectively. The course could get ever better (read: sinister) since then. Many ominous shades creeping from one's possible horrendous past and searching for a chance to overcome him. Time to live, time to die. And time to haunt thereafter. The impressively expressive issue is a part of the discography of Drill Records.

1g0g – Quiet Cube (2010)

Drill

• Live session 
• Avant-garde
• Electronic music 
• Sound art
• Dark ambient 
• Musique concrète 
• Experimentalism 
• Minimalism 
• Drone 
• Ambient

Comment: this bunch of 53 minutes is an old recording from a Butoh theatre (Japanese dance theatre) in Sankt Peterburg, Russia taped in 2008. Undoubtedly it is an intriguing, adventorous issue though the very first minutes of it are needed to get into the point of it. In fact, what is the core and intention of this issue? How much the volume knob should be cranked up? Actually there are hidden many points into it to be found out by the listener. First of all, one can hear iterative patterns coming over your head in an enchanting way. It embarks on with a pattern of the repetitive ringing of church bells by representing it in a way to connect the mundane and heavenly aspect. There is up glitched-out debris, there are represented sounds reminding of the scrapes of metal, sometimes you can hear fascinating drones and murmuring and hectic short wave radios and mind-altering spoken words (in Finnish) which started to live their own life which later will be replaced stepwise by autumnal, a bit caliginous drone ambient and then in turn by splashing watery sounds and spatial female singing. However, the pace of the album continues to be the same – hypnotically iterative. The more you listen to it the more this magnificent world by Gosha Solntsev (a part of the art combo Noises Of Russia) opens up inside your spiritual and mental cerebral centre. The great issue is a part of the discography of Drill Records, and Haze Records (unfortunately I could not find out the link of the latter one anymore).