Blogiarhiiv

Kuvatud on postitused sildiga Dawn of Darkness. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga Dawn of Darkness. Kuva kõik postitused

6/28/2026

Lezet -- Sopor (2026)




Dawn of Darkness

  • Conceptual 
  • Electronic music 
  • Avant-garde 
  • Experimentalism

Kuulan hetkel serblase Igor Jovanovici ehk Lezeti 7-loolist taiest, mis piirdub kõigest kaheksateistkümne minutiga. Kõigel sellel näikse olevat konkreetne põhjus, kuivõrd kompositsioonid on üksteisega ühendatud -- see muusika võiks vabalt kõlada klaasharmoonikal mängitud helindina, mis on läbi filtrite helispektri perifeeriasse keeratud ja suunatud. See konkreetsemalt tähendab üsna kasinat helipilti kuulajale -- justkui maliigset muinasjutulist narratiivi kannab see kergelt rabe, kerget resonantsi trotsiv taies. Siin ongi nõnda, et iga siinne element, iga heliline fenomen omab nii instrumentaalset kui eesmärgipärast väärtust. Kõige puhtama kõlaga neist kompositsioonidest eristub "Sopor 5", mille puhul on murenenud koorik, mis ümbritseb elust räsitud isiku hingelist seisundit paksu kookonina. Pealkiri osutab nimelt sügavale teadvuse depressioonile, mille puhul isikut ei saa tavaliste stiimulitega teadvusele äratada, kuigi tugeva stimulatsiooni (näiteks valu, valju heli ning ereda valgusega) saab teda siiski lühiajaliselt erutada, säilitamaks koordineeritud kaitsereaktsioone ja elutähtsaid näitajaid. Kuigi eelpoolkirjeldatu on meditsiiniline iseloomustus, saab seda taandada ka kaasaja igavleva ning järjest tugevamaid stiimuleid otsiva inimese hingelise seisundile. Või vastupidi -- mõni isik, vältimaks tugevaid emotsioone, püüab end ümbritseva suhtes justament välja lülitada. Lezet ei dramatiseeri seda seisundit, vaid kujutab seda pigem kui aeglaselt kulgevat teadvuse murenemist. Seetõttu ei mõju "Sopor" mitte niivõrd eksperimentaalelektroonika näidisena, kuivõrd heli- ja vaimuseisundi sobitamisena - õigete lainepikkuste leidmisena -, kus vaikuslähedus, miilav resonants ning hõredaks filtreeritud kõlaruum on sama olulised üksikult kuuldavate helidega. Seda võib nimetada ka gravitatsiooniaukudega ämbiendiks, st selliseks, kus sagedused aeg-ajalt kaotavad konfiguratsiooni ning liiguvad seejärel taastumistsüklisse. 7.5 (7.0-8.0)

2/02/2025

~ jon patch ~ -- Pacific Blossom (2024)



Dawn of Darkness

  • New Age 
  • Progressive electronic 
  • Art rock 
  • Electronic 
  • Ambient rock 
  • Organic electronica
  • Progressive rock 

See album on kummardus ajale, mil elektrooniline muusika püüdis korraga olla nii transtsendentne kui ka kergemat kuulamiskogemust pakkuv. Siin sulanduvad 70ndate lõpu ja 80ndate alguse New Age’i mõjud pehme progressiiv- ja kunstroki esteetikaga, moodustades tervikliku, sujuvalt voolava helimaastiku; parimatel hetkedel joondudes tangerinedreamiliku ruumielektroonikaga. Helipilt on täis helendavaid sünteetilisi akorde, mis ei häbene 80ndate juustusust. Mõnes loos kerkivad esile õhulised robertfrippilikud kitarrikäigud, mis ei pooseta, ent lisavad tervikusse särtsu. Täpsemalt kitarriroll on pigem õhuline ja impressionistlik -- need ei ole rokilikud rifid ega ka jätsulikud elemendid, vaid pigem kunstroki esteetikast lähtuvad laiendused. Albumi helikeel on läbimõeldult terviklik, vältides liigset eksperimentaalsust. Oluline ei ole mitte ekstreemsuste otsimine, vaid ühtse atmosfääri hoidmine. Isegi kui mõned meloodiad võivad olla ettearvatavad, on nende mõju justnimelt selles, et nad kinnistavad kuulaja meeleolu. Olles ühtlasi ka kosmiline tähendab see, et ruum on korrastatud, st korrapärane ehk kosmeetiline. Kosmos on kosm(eet)iline. Mis samas ei tähenda, et eksperimentaalsemaid hetki üldse siin ei oleks -- lihtsalt jäädes eelpoolmainitud kontseptsiooni varju on see edukas taktika jagada asjad seesugusesse proportsiooni (Sakuraku-nimelises kompositsioonis esitletakse abstraktseid helindeid ja antiemotiivset lähenemist. "Blossom - A Title Screen" jahmatab keskaegse flööti soleerimisega mahedate loodushelide keerises). Kokkuvõtvalt ei ole see revolutsiooniline kuulamine, aga pole ka pealiskaudne nostalgia. Pigem on see hoolikalt kureeritud pilguheit minevikku -- ajastusse, kus muusika võis olla korraga nii õrn kui suursugune, nii rahustav kui ka elevust tekitav. Artist ei suru peale, vaid loob ruumi. Iga kuulamisega album avardub millekski suuremaks ja kvaliteetsemaks. 8.0 (7.5-8.5)