Blogiarhiiv

11/16/2026

Unterm Rad -- The Getaway (2026)




Mahorka/Bandcamp 
 
  • Tekno
  • Industrial techno 
  • Breakcore 
  • Experimental techno 
  • Remixes
  • Electronic music 
  • Ambient dub

Hiljuti puhkes Eestis tormike veeklaasis Müürilehe toimetaja Aleksander Tsapovi antud intervjuu peale ERR-is, mis puudutas kultuuri: kultuuritegemist, -rahastust, -strateegiat ning muuseas ka -kriitikat. Viimasest -- nojah, see see on kurb küll, kui ühelt poolt kritiseeritav tõmbab nina viltu (üks kodumaine mürarokkar palus aasta aega tagasi mul arvustada tema pundi viimast üllitist, aga kuivõrd ma ei suutnud sellelt midagi positiivset leida, siis ta palus arvustuse ära kustutada); olin eelnevalt hankinud füüsilisel kujul ka bändi varasemad üllitised, et neid eelnevalt läbi kuulata; eelhoiak oli pigem positiivne; vaid lisan, et muusiku teise projekti järgmisel aastal ilmunud üllitis seevastu avaldas muljet). Ehkki ka kriitiku negatiivne eelhoiak näiteks viimasel ajal pettumust valmistanud teatri järjekordse tüki suhtes ei ole vististi aus. Kunagi oli ajakirjas Favoriit tore muusikaarvustusrubriik - mille juhtivkriitikuks oli Tõnis Kahu -, kus korraga ühte ja sama taiest arvustasid neli kriitikut (lisaks Kahule ka Erik Morna, Tiit Kusnets ning neljas oli vist Immo Mihkelson). Tõsi, miinuspoolele jäi vaid juhtivkriitiku sõnaline väljendumine. Või siis Areenis olnud/olev filmihindamiisrubriik. Pigem on Eestis viimasel kümnendil probleemiks osutunud arvustuste arvu vähenemine. 90ndate lõpus oli Eesti päevalehtedes, iseäranis SL Õhtulehes, Postimehes ning Eesti Ekspressis, oli mida lugeda, mida välja valida, mida ihaldada. Nüüd ERR-is ilmub heal juhul nädalas üks arvustus. Seda on ilmselgelt vähe! ilmselt Areenis ja AK-s ka seis paranenud ei ole. Muusikalisest tasemest -- möönan, et reeglina suudetakse produtseerida keskmisest paremaid taieseid -- sooritatakse korralik keskmine pluss suudetakse lisada midagi iseäralikku veel; mistõttu ks RMH-s on keskmine hinne olnud üsna kõrge. Ligi veerand sajandit tegutsenud Bulgaaria netiplaadifirma Mahorka on kujunenud kvaliteedinäitajaks, aga see ei tähenda, et absoluutselt kõik taiesed oleksid automaatselt aasta parimate edetabelisse sisenemist väärivad. Tjah, oma teevad nad ära. Nagu ka see 13-looline taies, mis reeglina on kiiremini tukslev tehno ehk tekno, mis samas tavapärasest on ikkagi etem oma pürgimuses ning leidlikkuses. Siin on industriaalseid ulmi, siin on düstoopilisi kajasid nii ilmsi kui vihjamisi. Loodusülesvõtete kahinad-sahinad on mõnda loosse integreeritud.; mis, tõsi, jäävadki pelkateks faktideks. Kohati tundub, et artist on võtnud liiga raske koorma õlule, suutmata seda õhku paisata, seda oma elu elama panna; jäädes pelki klaaspärlimänge etendama uhke kaadervärgiga virtuaal- või pärisstuudios, kus on palju võimalusi, aga vähe elu. Palju klotse, palju võimalusi kombineerida, aga alati ei õnnestu hingust sisse puhuda. Asja muudab veidi segasemaks remikside lisandumine, mis kord lisavad väärtust, teinekord mitte. Võib-olla võtab kirjutaja indu maha ka Autechre'i süvatserebraalsete õnnestumiste kaja ning Pan Sonicu aegruumist ekstraheeritud helivoolimised. Siiski üheks pärliks on kosmilist dub'i mullitav "Cornered" (Breathing Space Mix by Cole), mis trotsib enda ümber olevat ruumi ning helisid. 7.5 (6.5-9.0)