Blogiarhiiv

11/21/2026

Rob Bridgett -- Londra (2008)



Rack And Ruin/Rate Your Music

  • Big Beat 
  • Ambient techno 
  • Musique concrète 
  • Breaks 
  • Field recording 
  • Electronic music 
  • Jungle 
  • Abstract 
  • Micronoise 
  • Ambient

Kolmekümne viite minutisse on mahutatud nii atmosfäärilist ja tekstuurilist avardumist kui ka rütmilist modaalsust Hollandi netiplaadifirma Rack And Ruin Recordsi all. Mis omakorda peaks ka tähendama helilisest isetegevusest tulenevat mängurõõmu. Nojah, see on tummine helirännak, hägustades piire välisalvestuste, tumeda ambient'i, tserebraalse tehno ja mingil määral ka kaasaegse helikujunduse vahel. Rob Bridgett (RB), kes on tuntud ka videomängude helidisainerina, rakendab siin oma teravat ruumi- ja tekstuuritaju, maalimaks portreed linnast, mis mõjub ühtaegu nii koduse kui võõrana. Linn, mille uulitsad, väljakud ja pargid näivad tuttavlikena, ent varjates endas läbiuurimata soppe. Linnud naeravad. Ringihulkuvad koerad ja kassid ilmselt ka naeravad. Albumi pealkiri viitab Londoni itaalia- ja türgikeelsele nimele, seeläbi osutades kõrvalseisja või ränduri pilgule. Kuulaja asetatakse justkui tühja raudteejaama platvormile või uttu mähkunud jõe äärde varajastel hommikutundidel, mil linn ei ole veel ärganud, kuid selle mehaaniline süda juba tuksub. See tukslemine on kaasaegne, mille rütmi teostatakse eri stiilidest klapitatud (jungle, techno, big beat) piirialadel. Tõsi, nimiloos - eelkõige selle teises pooles - rõhk kaob, rütmid venivad välja, muutuvad karikatuurseks -- asetades end alasti vabalt tõlgendamiseks väljale. Loo "SVNTHSL" - hõlmates ajaliselt ligi kolmandiku taiesest - süvaämbientlikus transtsendentsis ilmneb tung liikuda linnast Põhjamerele ning sealt veelgi avaravamale ulgumerele. Ennekõike demonstreerides tungi pageda, tungi eemalduda valgus- ja helireostusest. Tungi eemalduda tsiviliseeritud kontsentreeritusest. Lugu paistab silma kannatliku dünaamika ja meisterliku detailitunnetusega. Midagi säherdust minimalistlikku, millega 4-5 aastat varem rõõmustas kuulajaid Tim Hecker või Wolfgang Voigt ehk Gas. Kuigi üllitise meeleolus on ühelt poolt nii melanhooliat kui ka pitsitava ruumi õõva, leidub selles ka kummastavat rahu. See on heliline dokument mälust-äratundmisrõõmust, muutumisest-kadumisest ja füüsilis-psühholoogilise keskkonna mõjust inimhingele. Ei, need minutid ei ole eksitajateks, vaid pigem rafineeritud ankurdajateks eksistentsiaalsetel (eksi)rännakutel. 8.5 (7.5-9.0)