Bandcamp
- Indie rock
- Avant-pop
- Alternative dance
- Post-psychedelic
- Experimental pop
- Electronic
- No Wave
- Dance rock
- Art punk
- Post-punk
- Dance punk
Ei hakka siin pikalt jahuma nullindate alguses toimunud nii-öelda punkpungi tagasitulekust, mis tegelikult ei olnud tagasitulek...õige postpungi tagasitulek kindlasti mitte. Võib-olla nad olid lummuses puntidest, kes tegelikult ei olnud õige postpungi vaimsuse kandjad. Käesolev 7-looline taies esindab postpungi intelligentsust ja vaibi auväärselt ja autentselt -- see on vali, terav, teravmeelne transgressiivne; laser beam-süntesaatorid - mis lükkavad taiest võlutiivul edasi - taovad pinnasest tolmu ja murukamarat kuulajat ümbritsevasse õhku. Küte on korralik ilmselt ka seetõttu, et New Yorki postpunkarid olid tugevalt mõjutatud linna lõpututest galeriidest, seksuaal- ja muude vähemuste rikastatud kultuurimaastikust; kõigist neist kummastavatest tegelastest, kellest pajatas Lou Reed nii Velvet Undergroundi eesotsas kui soolona eteldes. Nii sotsiaalsete figuuride kui muusikaliste etendajatena oli No Wave-artistide valikuks karjuda kuulajatele kõrva nii otseselt kui kaudses tähenduses. Nende esteetiline valikuvabadus ilmnes muusikamaailma reeglite eiramises. Säherduse plahvatuse epitsentri lummuses on ka Drop Therapy. See juhuslikkuse ja kaose läbipõimunud dünaamika - mille horisondiks paratamatult oli popmuusika (millest kas püüti eemale hoida või siis mida püüti uuesti määratleda) - toidab ka käesolevat 31 minutit. Katkestused lineaarse arengu loogika suhtes keeravad asjale õige vungi sisse. See iha atonaalsuse ja aleatoorsuse, müra ja dissonantsi, rütmi dekonstrueerimise vastu toidab fantaasiat võib-olla rohkemgi kui reaalsest tulemusest välja kõlab. Kindlasti toidavad seda nii keemilised luupainajad kui ilmsi unenäod, mille hüpoteetilised piirid on eos ähmastunud ning teineteisse sulandunud. Kokkuvõtvalt -- kuulajal jääb küll ja küll käte vahele. Neid käsi on rohkem kui kaks. 9.0 (8.5-9.0)
