
BlakTrax Nois
- Harsh noise
- Psycho-acoustic
- Avant-garde
- Experimentalism
- Noise music
Võiks ju eeldada õigustust küsimaks, et missugust väärtust võiks kuulajale kõrva karjuvast brutaalsusest leida? Tšehh Radek Kopel (1969) lihtsalt - esmapilgul lihtsalt - kompresseerib kogu helispektri üheks armutuks, üheks väga valusaks helilaviiniks - mis sunnib ostsillaatoreid joonistama kandilisi mustreid -, mis kõrvetab helidest välja väikseimadki meloodia- ja harmooniavarjud; väikseimadki elemendid, mis võiksid tavapärasele muusika komponeerimisvõtetele ja loogikale osutada. Teisalt see ei ole ilmselt kõige õudsam väljendusviis -- korraldatakse ju hiphopparite räpiturniire, kus võitjaks tuleb kõige rohkem riime ajaühikus välja paisanu; samas äkki peaks sedalaadi üritust korraldama arusaamatus või väljamõeldud keeles, et piinlikkusesest tekkivat väsitavust vältida. RK lihtsalt puhtfüüsiliselt muudab helid ilma mingisuguste kohustuseta ja ilma surveta tulemuseks, millest mööda vaadata ei ole võimalik. Taaskord müramuusika võlu peitubki nüüd-ja-praegu hetkes ehk siis kuulamishetkes kohtuvad heli füüsiline toorus ning artisti oskus seda visualiseerida. See heli kõlab looduse stiihilise vallandumisena. Sellisena, mille vastu inimesel - arvaku endast nii hästi ja võimsalt kuitahes - ei ole vasturohtu olemas; kujutan seda 4-loolist kuulates ette olukorda kusagil mägede jalamil kulgeval teel, kui kevadel lume sulamise aegu vallanduvad lumemassiivid, tuues kaasa ka hiigelsuurte kivide veeremise tohutul kiirusel. Isiklikult imponeerib väga pruuni müra - peetakse tervislikuks helindiks, kuivõrd enamus loodushelisid kuuluvad sellesse kategooriasse - võimas tulvamine, mille kõrgemates registrites on kuulda ka valge müra kihinat. The Smiths - konkreetselt Mozza - laulis oma teisel stuudioalbumil, et barbaarsus algab kodust. Brutaalsus esteetilise arhetüübina seevastu eeldab reparatsiooni võimalikkust sellele otsa vaatamise ning läbielamisena. Negatiivsete instinktide kogemisega kujunevad käitumismustrid, mida subjekt kas märkab või ei märka või ei tahagi märgata. Isegi teadvustatult võidakse negatiivsete impulssidega hakkamasaamiseks nendega adapteeruda elik võtta omaks nende destruktiivsus; näiteks jääda teadlikult kinni kinnisideedesse, tekitamaks ja hoidmaks alal loomingulise pinge allikat. Teisalt see sobitub müramuusika ideoloogiaga, mis - võib-olla koguni ennastohverdavalt - püüabki valada vormi kas teadvustamata või välditavat mustavust psüühes. Siin ei ole alguseid ega lõppe - on ennekõike kaos, millest võib küll midagi korrapärast tekkida, ent üldise entroopia tingimustes on võimalik mängu kontrollida neid süngeid instinkte võimendades. 8.5 (8.5-9.0)