MiMi
- Noise rock
- Psychedelic
- Field recording
- Spoken word
- Sampledelic
- Radiophonic art
- Oompah-oompah
- Avant-rock
- Experimental rock
Käesoleval 8-loolisel taiesel kõlab portugali keel, kuigi siin ei kuule ei troopilisi sambarütme ega muretut bossanovavaibi. Amazonas jääb sellest reeglina kaugele. (Tõsi, loos "Amália" tõstavad ekstaatilised rütmid artisti viivuks sinna kohale). Leonardo Pinto (LP) 28-minutiline teos on paras häppening, mis kerkib esile tänavahelide keskelt, uurib elektroakustika faase (kõiksugu metallikolkseid ja -kriipeid taustal, kajasid ja heliefekte, mis roomavad nii horisontaalselt kui vertikaalselt; erinevalt kihistatud heliobjektid). Pakkudes ka (sub)liminaalset toorest bluusmuusikat, milles on ka Ameerika primitiivkitarri ning autsaiderfolgi elemente, mis kohati paisuvad jõuliseks ning elegantseks mürarokiks. Mis konkreetsemalt tähendab seestunud kitarride vingumist ning lahtikeeratud trummitaldrike kumisevat kõlinat. LP ei paku mugavust. Tema käsitlus on kompromissitu, ent samas ei ole see kunstlikult raskepärane mürakunst sellel on struktuur, isegi elegants. Isegi siis, kui struktuur hääbub, siis elegants jääb ikkagi alles. Need elemendid ei ole lihtsalt stiililised viited; see on materjal, mida Portugali artist venitab, lõhub ja paneb uuesti kokku. Eelpoolmainitu läheduses lisanduvad helipaletti ka stiihiast virgunud elektroonika ning ka umpa-umpa helid -- justkui maalt-ja-hobusega saaksid osa millestki ekstravagantsest. LP loomest koorub välja põnev ning kompromissitu audiopäevik, mis kahtlemata eeldab süvenemist, kuid pakub vastutasuks rikkalikku helitekstuuri. 8.5 (8.0-9.5)
