Free Sample Zone/Archive
- Plunderphonics
- Acid jazz
- Sound collage
- Afrofuturism
- Avant-garde
- Ethnotronica
- Sampledelic
- Ork-pop
- Electronic
- Breaks
- Experimentalism
- Mash-up
Galliamaa (kadunud) poeg Chenard Walcker (CW) oli nullindatel üks väljapaistvaimaid plunderphonics-stiili (või nagu ta ise nimetas -samplecore'i-) artiste, kes oma netileibeli Free Sample Zone'i all üllitas poolsada üllitist. Käesoleval 3-loolisel taiesel - mis on ta üks esimesi - segab CW omavahel kokku afrofuturistlikku narratiivi, sünteetilist etnot, happejätsu, üleelusuuruses orkpoppi, külmast näpistatud downbeat'i, kammerlike sugemetega vappeid. Rohkem või vähem lõdva käigu ja amplituudiga rütmimuusika vonkleb siin. Igatahes rütmi konstrueeritakse siin kohapeal -- ainuüksi seda lahti võttes ning teistsuguses jadas kokku liites. Muusikas on olulised elemendid ka hüsteeria ning ekstaas; võiks ju arvata, et jonklev hüsteerilisus aitab miskitmoodi kompenseerida pealtnäha lihtsa struktuuriga kompositsioone; tegelikult käib see ka ekstaasi kohta -- näitena ekstaatilisusest muusikas võib välja tuua minimalismi, nt Steve Reich'i või Terry Riley helihüpnoosi. Nii ekstaas kui ka hüsteeria võivad seguneda, eeldades, et mõlema väljendusviis ei ilmne mitte ainult arhitektoonilisena, vaid ka lihast ja luust läbi vihiseva helina, millest kostub vere kohinat. Ei saa unustada ka tõsiasja, et mõlemaid fenomene iseloomustab subjekti tõstmine temast väljapoole. Kõige selle valguses tekib poleemika plunderphonics-stiili suhestumisest emotsioonidesse -- muusika eelduseks antud kontekstis ei ole ju emotsioonide edastamine mitte otse, vaid kaude, mistõttu tekib küsimus, et kuidas mõista kõike seda vahendamise tähenduses. Vahendaja tähendus muutub osutava emotsiooni valguses hoopis midagi muud võrreldes otse emotsioonide edastajaga. Ometi asi ei ole nii üheselt mõistetav -- küsimus taandub ka kredibiilsusele; kuivõrd usutavus on popartistide kui imagoloogilise kaubamärkide puhul niikuinii kunstlik (ja sageli ka võlts) -- kui teatud kaubandusliku toote üleandmisena kuulajatele kui oma klientidele; osutudes lihtsalt massitooteks, mille puhul krutskiliste artistide lähenemine pigem tekitab mõrasid ebasiirusesse, mis annab asjale õige meki ning ülendava tunde. Seda enam, et seda tuleb mõista CW suhtumise peegeldusena ning kommentaarina popmuusika aadressil. 8.0 (7.5-8.5)
