Bandcamp
- Drone
- Art pop
- Post-minimalism
- DIY
- Abstract
- Drone pop
- Neokrautrock
- Avant-pop
- Microtonal
- Experimentalism
- Acid rock
- Indietronica
- Avant-garde
- Post-psychedelic
- Organcore
- Experimental pop
Udusel Albionil elutsevast-tegutsevast artistist Hanetration on aastatega kujunenud üks lemmikartiste. Kuigi reeglina olen viimastel aastatel kuulanud üksnes ta kronoloogiliselt paremale jäävaid, st uusi taieseid, siis tore on naasta ka vanade manu. Sest seal on juured ning vanad osised, milledest on tulevikus uusi asju üles ehitatud. „Waldsterben“ - kuigi olen saksa keelt põhikeelena õppinud, olen paraku lõviosa sellest unustanud - tähendab see ilmselt „metsa surma (protsessi)“, mis germaani maades ja üldisemalt Läänes on osutunud tõsiseks probleemiks. Metsad on kas maha võetud ja raadatud või muudetud parkideks. Tõepoolest, kust võtab inimene õiguse hävitada midagi, mis on piisavalt õnnis, et meie hinge ülendada? Nagu Elias Canetti on maininud, et mets moodustab midagi väga erilist -- omanäolise katedraali. „Waldsterbenit“ kuulates võiks öelda, et projekt on võimalus aega taaselustada. Hanetration'i taies kõlab sarnaselt popmuusikaga, kuigi artist hoiab tähelepanelikult sellega vahemaad; olles küllastunud meeldejäävate rütmidega ja mille ligitõmbavuse valem lähtub hoopis teistsugustest väärtushinnangutest ning kunstilistest võtetest. Lõpupoos „Aurora“ ei mängita peitust: siin luuakse summutatuid rütme ja kurjakuulutavaid droonhelisid, pakkudes samal ajal kogu loo vältel lakkamatult minimaalseid muutusi. „Friction“ on näide sellest, kuidas Hanetration on loo painutanud meelierutavalt droonivaks happerokimalliks, muutudes ning hakates lõpuosas kõlama toretsevalt barokselt hoovavate katedraaliorelite põhjal. „Impulse“ on midagi, mis...ilmselgelt on ajendatud motoorsest krautroki traditsioonist, kuna need kohtuvad hüpnootilise bassikäigu ning kergelt varjuva trummihelide ristumiskohas, meenutades seeläbi eelkõike ansamblit NEU! ning verisulis Kraftwerk'i. Meenutades, kuivõrd ennekõike on see eriline ristand motoorsusest ning rituaalsest hõimlikkusest (võib naljatamisi fantaseerida -- ehk oleks nõnda mõni Aafrika hõim kõlanud, kui Saksamaal olnuks Mustal Mandril asumaid ning kolonisatsioon kestnuks veel pool sajandit pärast teist maailmasõda). Hanetration`i diskograafiat võib tajuda sarnaselt lookleva rajaga, mis koosneb suurematest ja väiksematest kurvidest, kõrvalepõigetest ning puude ja rahnude taha vaatamisest. Heliloomingu absoluutskaalal on see kindlasti silmapaistev üllitis. Sisenege tüünelt ja kartuseta Cornwall'i artisti katedraali. 9.0 (8.5-9.5)
