
Subterranean Tide
- Ambient
- Electronic
- Microsound
- Art music
- Avant-garde
- Post-minimalism
- Drone
- Abstract
- Guitar ambient
- Experimentalism
- Sound art
- Ambient drone
- Microtonal
Jason Shanley (JS) ehk Cinchel on Tuulisest Linnast pärit produtsent, kes on alates aastast 2010 üllitanud keskmiselt ühe albumi aastas (ning käputäis EP-sid lisaks). Eeldatavasti minimaal-optimaalselt on see piisav aeg, et ühelt poolt tagantjärele kainenenult analüüsida juba tehtut ning samas kaugeneda eelmise üllitise tegemistest ning keskenduda uuele. „Reign Water“ koosneb kuuest kompositsioonist, mis koosnevad tihedast ent õhulisest droonmuusikast, tektoonilist efekti manavatest madalbassisagedustest ning pealtnäha suva helide hõljumisest ümberringi. JS kitarristina - ent ennekõike helieksperimentaatorina - toob välja kitarri kui instrumendi varjatud hüvesid. Vaatamata esmapilgul karmile ja kasinale olemusele paljastab tervik kuulamisprotsessi käigus peensusi (mis lõppkokkuvõttes moodustavad mõjusa heliuniversumi). Mis on ka väga oluline muusikateose sidususeks -- tajun mängulisust või koguni leebet irooniat tema käekirjas ja tegemistes (iseäranis loos "Water, Dirt, Flower Food"). Kohati kaunistavad seda sädelevad hetktõrke-helid, kohati hakkavad pikaldased noodid elektrooniliste impulssidena tukslema, kohati akordide kõrgust keeratakse kõrgemaks, tekitades kergelt ebamaist - et mitte öelda perverteeritud - efekti. See mulje avaldub ka pikima kompositsiooni "Animals Take Shelter" keskosast saati, kui eelnevalt sünteetilise magmana kuulajale pealevalgunud droonhelid taanduvad sfääride niidistiku ja konfettide ees, et need saaksid paisuda algul lummavaks ning seejärel eepiliseks võnkumiseks. Rääkides kesksest droonmuusikast -- siis JS toob esile eelduslikult minimalistliku muusika ühe praktiseerituima alaliigi puhul erinevaid modaalsusi, mis tõesti hoovavad omaette maailmadena omaette universumis. "The Cold Appears" - kujutan ette - Chicago elanikke Michigan`i järve kallastel Suure Järvistu jäist hingust nii füüsiliselt kui visuaalselt - murenenud jää(kamakate) raevukalt lainetavat suppi - samaaegselt nautisklemas ja trotsimas (kahtlemata need imetabased ja maagilised 45 minutit muljetavad ka Maarjamaa lumetuisuses ilmas). Lõpuloo "All Is Renewed" tämbrid muutuvad pehmemaks ja popilikumaks sulnis pulseerimise vormis, lähenedes pigem Stereolab'i katsetuslikematele hetkedele (ning seeläbi ka Steve Reich'i orelieksperimentidele). 9.0 (8.0-9.5)