Gajoob/Archive
- Psych-pop
- DIY
- Singer-songwriter
- Alternative rock
- Lo-fi
On olemas ametlik muusikaajalugu ja on olemas mitteametlik -- viimase sfääri moodustavad need, kes ise on oma muusikat välja andnud või siis on seda väljastanud perifeersed plaadifirmad (sageli lokaalse päritoluga), kes võidakse avastada juhuslikult, uudishimust või uurimuslikel eesmärkidel -- et siis nad tavapäraselt unustada. Ometi samamoodi nagu kiidetud ja tuntud plaadifirmade artistidega teevad ka varjulise muusikaajaloo esindajad samamoodi häält, mängivad instrumente -- isegi kui paljud neist teevad seda krobeliselt ja profaanselt; just nimetatud omadused annavad asjale õige knihvi. Üheks taoliseks artistiks on ka käesolev, kelle 12-looline üllitis hindab just mainitud entiteete -- sinisilmselt armunud, asju läbi roosade kardinate filtreeriv; justkui hipi, kes on hüpanud tänapäeva 60ndate teisest poolest või 70ndate algusest; just tollest ajast, kui helitöötlus ei olnud veel laialdaselt omandanud steriilset vaapa tänu salvestamistehnika arenematusele ning kui tehnilistest piirangutest hoolimata oli oluline endast esteetiline ja eneseväljenduslik purakas välja saada. Psühhedeelsed klahvpillid, naivistlik ja hägus laulumaneer ning siin-seal ka pastelseid kitarre, mis annavad asjale selle õige meki; see on korralik album mehelt, kes lihtsal viisil on salvestatud pehmelt öeldes tagasihoidlikule kassetile.steriilne produktsioon pakkuda ei suudaks. Madalsageduslik esteetika ei ole siin kindlasti piirang, vaid teadlik valik, mis tabab ideaalselt 60ndate vabadustundmusest läbiimbunud vaimu, vaadatuna 90ndate alguse ilmselt (väga) erinevast maailmast. See tundub ehtsa ja südamliku austusavaldusena, omal ajal radari alt kadunud ettevõtmisena. Soovitan lisaks kuulata artisti ansambli The Silly Pillows'i aasta varem ilmunud taiest "A La Fois", mis saavutas veelgi kõrgema laulukirjutamistaseme. Lisaks soovitan kuulata Briti punti The Hirundu, kes alustasid 80ndate alguses sarnases võtmes, kuigi liiludes märksa eksperimentaalsematele radadele hiljem. Need on pundid, kelledele oli võõras rokipeerude (ja nende järgijate) ebasiiras taotlus taaselustada rokkmuusika mässulise impulsi vastaselt juba surnud rümpa. Populistliku taaselustamise mõte on saada tagasi koht panteonil koos kaasnevate hüvede ja majandusliku heaoluga. Toota kapitalistlikku usku lõputusse arengusse, kuigi eeldused ja kvaliteet seda enam ei kanna. 8.0 (7.5-8.5)
