Proc-Records
- Lo-fi
- Conceptual
- Oompah-oompah
- Comedy
- Dada music
- Electronic music
- Free jazz
- DIY
- Breaks
- Lobit
- Techno pop
Toxic Chicken'i (samuti tuntud Covolux'ina, Kai Nobuko'na ning Astro Noot'ina) nimi jookseb aeg-ajalt läbi üllitavate artistide nimekirjas. Kuivõrd käesolev pärineb juba aastast 2008 (käesolev taies on uusülesvõte aasta varem ilmunud taiesest "Make My Day"), siis võib ju öelda, et tegu on juba staažika artistiga. Madalaid, risustatud helisagedusi armastava artistina on ta jõudnud seesuguste plaadifirmade nagu 20kbps-i, Microbit'i, sub65 ning Proc-Records'i diskograafiasse. Käesolev 20-minutiline taies (või helimiks) algab tuututava trombooniga, mis ilmselt ei panusta kuigi kõrgkultuuri -- suurte kontsertsaalide uksed jäävad suletuks säherduse "jama" ees! Teisalt mängida seda pühapäeva varahommikul eelistatavalt kusagil maapiirkonnas oleks üsna tüüne tegu. Igati lõbus hüplev-karglev närimiskummitehno, mille pooridest eritub roostet ning varahommikust hallasegust jahedust. Võib-olla kuulajal hakkavad varbad suti külmetama. See infantiilne pinin - olemata loomuldasa lapsemeelne - kavatsuslikkuselt meenutab The Residents'i dadaistlikku tuimapanemist ning teisalt People Like Us'i, Cagey House 'i ning Ergo Phizmiz'i helikollaažidele omaseid järske üleminekuid, jõnkslikkust ning liigeksalteeritust. Artisti muusika on piisavalt juhm, et seda saaks käsitleda mandunud kunstina. Täpsemalt -- justkui õnneliku juhusena helisilmustesse takerdunud helide fraasideks paisumine, mis umpa-umba pasuna tuutamise saatel liigub tasapisi laadaplatsilt klubihoone seinte vahele -- kus rütmid muutuvad masinlikumaks, kontsentreeritumaks ning kontrollitumaks -- samas säilitades eelpoolkirjeldatud maalähedase lõbususe (või lõbustava hüsteerilisuse). Veelgi enam -- lõbusus on välja mängitud vastandumisele teatud klišeedel mängides (ja järelikult ka neil trampides). Loo keskpaigas on hetk, kui niiöelda mürgise maskuliinsuse esindaja pealetükkivalt röhitseb, ent seejärel haarab pasuna järele, hakates vabajätsulikult pillil improviseerima; kindlasti mitte tehes häbi ei Miles'ile, Ornette'ile ega Sun Ra'le. Kujutagem ette mõnd konservatiivpoliitikut sellel pasundamas, aga mitte selle üle, et talle sülitati näkku, kui näidati homopaari lastega otse-eetris (eesti keeles rääkimas). Kui ei meeldi, no lülita siis telku välja või kuula näiteks Coil'i albumit "Horse Rotorvator" (1986). Aasta algul USA presidendivalimiste tulemusi tähistades küll ei kuulnud, et ta pidanuks nägu pühkima geihümni saatel tantsimise järel. 7.5 (7.5-8.0)
