Rack And Ruin/Rate Your Music
- Avant-garde
- Lo-fi
- Electronic
- Deconstructed music
- Sound collage
- Experimentalism
- Micronoise
- DIY
Juba enne 4-loolise taiese kuulmist loovad siinsed pealkirjad maailma, mis peegeldavad ebamäärasust, haprust, protsessi, ent mitte lõpetatust -- Dean Bromley (DB) propageerib otste lahti jätmist. Teisisõnu, briti rõhuasetus on muusikalistel ilmingutel, mis pigem lahustuvad kui lahenevad. Artisti hoiak on eemalolev ning kontsentreerimata; omadused, mis on kooskõlas musique concrète'i ning juhusliku müraga: heli, mis pigem jälgib iseennast kui esineb. Ma kuulen siin läbi vilksamas nii Kraftwerk'i ("Trans-Europe Express") kui Syd Barrett'it ("Golden Hair"); siin ei saagi rääkida mitte niivõrd mõjude kokkupõrgetest, kuivõrd vormi lagunemisest -- vormide sulamisest, kavatsuste söövitamisest ning struktuuri libisemisest. Teisalt pealkiri sisaldab sõna "decay", mis eksistentsialistlikus ja metafüüsilises plaanis viib mõtted Emil Mihai Cioran'i manu -- idee läbikukkumisest kui inimlikust olemisest on vabastav. Soovitan kuulata sel nädalal Vikerraadios eetris olnud saadet "Heli nälg", kus Raul Saaremets räägib sellest, kuidas talle ei meeldi puhevil muusikud, kes teevad igavat muusikat. Ei ole ju lahedad seesugused tegelased, kes niikuinii suuresti lesisklevad smaugidena võõraste ideede otsas. DB näitab, et pealtnäha lihtsustatud idee elluviimine võib ajukeemiat märksa enam stimuleerida. Juhuslikud mürad, katkenud helisilmused, kärbitud sämplid, valesti joondatud rütmid – helidele, mis päris kohale ei jõua -- olemata olemas (kuna me kuuleme neid). Selles peegeldub Cioran'i antiteleoloogiline narratiiv. Kui suits, mis on hajus ning katkendlik ning väliskeskkonna teguritele - tuulele ning õhurõhule - avatud. Selle trajektoori juhib juhus. See kõik on väga cioranlik: soov kaotada ennast, muutuda ebaoluliseks; rõhutada riknevat, hetkelist, juhuslikku. Olla justnimelt seesugune (näiliselt vaba?) determineerivas maailmas, mis on muutuvate, lagunevate, kaduvate nähtuste väli. Siin ei heiastata tulevikku; ollakse vaid olevikus, mis niikuinii kohe hääbub. Olematuse jaatamine on vähemalt mingisugunegi olemine. Teine äärmus igavusele on äärmuslik kaootilisus, mis kaotab kõiksugu tähendused, muutudes seetõttu (samuti) pelgaks heliobjektiks. Õnneks käesolevad 12 minutit jäävad konstruktiivse nihilismi kütkeisse. 7.5 (7.5-8.0)
