Delores' Restaurant/Gajoob
- DIY
- Shoegazing
- Noise pop
- Alternative rock
- Indie punk
- Psychedelic
- Jangle pop
- Shitgaze
- Lo-fi
- Fuzz pop
See 6-looline üllitis saab hakkama vähema kui poole tunniga, pakkudes psühhedeelset mürast küllastunud kingapõrnitsemismuusikat. Kummastavalt on võimust võtnud tunne, et käesolev muusika olnuks justkui loodud 1986. aastal, aastaid veel enne seda kui My Bloody Valentine'i "Loveless'ile" eelnenud paar EP-d uue stiili sündi peegeldasid. Aga jah, MBV oli konkreetsel aastal veel otsingulises faasis -- vististi veel mürarohke gootiroki vallas. On täiesti usutav, et seesuguseid üllitisi eksisteerib veelgi, ning kronoloogiliselt sobiva aastanumbriga. Eks muusikaajalugu on sageli ilmestanud tõigad, et enne konkreetse žanri ja esiisa välja kuulutamist olid näited juba olemas. Näituseks ämbientmuusikale mõeldes olid olemas nii Tangerine Dream kui varane Kraftwerk, nii Ash Ra Tempel kui CAN (nende album "Future Days"). Lisaks objektiivsele kronoloogilisele argumendile lisaksin tagasihoidliku arvamuse, et esteetilises plaanis ja käsitööoskuselt väärivad nimetatud tiitlit palju enam kui esiisaks tuututatud Brian Eno. Kahtlemata need 25 minutit kajastavad ka tolle ajastu vaimu -- plaadi väljaandmise aastaks on 1986, kui ilmus legendaarne C86 kogumik, mis korjas kokku ühe osa tollaseid indibände, kes tollal mängisid lihtsat jangle-muusikat (veel enne kui mõned neist hakkasid tantsurütme traadimuusikasse sisse segama või nime vahetades kõrge kunstilise väärtusega poppi tegema). Teate ju küll seda lihtsat kitarriplõnnimist ühelt poolt, kuigi teisalt tuleb möönda, et harmooniad ja meloodiad olid sageli arvestataval tasemel; tõsi, sama valdkonna hiiglaste Moz'i ja Marr'iga võrreldes jäädi ikkagi madalama sordi esteetikuteks. Kuuldes mõnes loos vilistavat tagsisidestamist tulevad paratamatult meelde vennad Reid'id ning trummeldav Bobby Gillespie albumil "Psychocandy" (1985), ent erinevalt šotlaste käändumisest tagasi käravasse rokenrollie(ste)etikasse sünteesib The High-Beams nii ühte kui teist kui olles jalgupidi DIY- ja lo-fi-esteetikas (lisaks on siin kuulda plekiseid sündirütme-trummimasinaid). Ning paljut veel rohkem või vähem varjatud kujul pakub see igati väärikas kummitus minevikust. 8.5 (8.0-9.0)
