Blogiarhiiv

5/24/2025

Linckoln -- Dew (2020)



Ailanthus

  • Shoegazing 
  • Experimental rock 
  • Alternative rock 
  • Glo-fi 
  • Vaporware 
  • Easy listening 
  • DIY 
  • Organic electronica 
  • Electronic 
  • Chillwave 
  • Post-rock 
  • Ambient 
  • Fuzz pop 
  • Lo-fi 
  • Avant-rock 
  • Ambient rock 
  • Hypnagogic pop 
  • Experimentalism

Siin 12-loolisel üllitisel ei ole ohtu, et transgressiivse loomuga muusika läheks laadamuusikaks kätte. Siin on intelligentset meelelahutust, isegi kui see näib kergekaalulisena -- näiteks lood "Fortuna" ja "Chicago" kõlavad kui Caravelli sulest kirjutatuna (või Paul Mauriat' esitatuna), ent arusaadav, et seesugune vahemerelik kerglane heietamine ei häiri -- pigem loob tervitatavat kontrasti valdavalt sügavama ja tumedama sisuga. Ülejäänud lugudes segatakse kingapõrnitsemist, ämbienti, unenäopoppi, panoraamilisi loodushelisid, sündimuusikat, madala resolutsiooniga esteetikat ning internetiajastu ulma. Enamasti komponeeritakse eksperimentaalses võtmes --katsetuslikud raamid võivad lugusid algusest lõpuni rõhuma jääda (nt "Sequoia" ja "Pacific Rim") -- kuigi emotiivne efekt ilmneb lugudes seetõttu, et ruumilisus seguneb abstraheeritusega -- fragmentaarne dünaamika ilmestab muusikat justkui valgus tahaks tumedatest hoovustest välja murda, tekitades ebamääraseid ent mõjusaid varje, toone ning kujutelmi. Mustav sügavus ja sisutihedus iseloomustab neid vooge. Samamoodi ka teistes lugudes, ehkki veidi lihtsamas väljenduses. Peab igatahes au andma, et artist on suutnud neist erinevatest tahkudest kokku panna sedavõrd tervikliku ja veenva taiese. Selle mikromudel ilmneb avangus "Pan Am", mis on imetabane kolmest üksteisele järgnevast osast koosnev metamorfoos, mis jääb kauaks kummitama! 8.5 (7.5-9.5)