Love Torture
- Industrial music
- Experimentalism
- Post-industrial
- Avant-garde
- Psycho-acoustic
Soovitan kuulata viimast Muusikanõunike 3,5 tunnist käesolevat aastat kokkuvõtvat saadet (loodan tõesti, et see ei jää neil üleüldse viimaseks -- väga hea, et Eestis on kaks seesugust uuele muusikale pühendatud saadet). Põhiarutelu tekkis nn uue ja vana muusika ümber. Võib osaliselt nõustuda Tõnis Kahuga (kelle väitel muusika puhul uue ja vana eraldusjooned on ähmased, mistõttu midagi uueks ristida on kahtlane) kui ülejäänutega: kuivõrd midagi uut on ikka ja jälle tekkinud. Võtame näiteks underground-muusika nullindate lõpust alates -- chillwave, hauntology, witch house, vaporwave. Nojah, indi-, (tume)elektroonika-, sündimuusika tuletised rohmakalt üldistatuna. Muidugi võib muusikat käsitleda hegellikust perspektiivist: postmodernismis on kõik lõpule viidud, toimub vaid klotside ümber tõstmine. Samas kultuur eelduslikult on seda kogu aeg olnud -- eeldada midagi, mis oleks sellest täiesti isoleeritud ning sellest johtuvalt sünteesivabalt tekkinud, on illusoorne (ilmselt see oleks midagi ülimalt primitiivset, kuivõrd kultuurkiht selle taga puudub). Isegi kõrbes üles kasvanud Captain Beefheart'i ja ta sõbra Frank Zappa tegemistes on kultuurilooline loogika. Vahet ei ole -- kõigis on. Ka Kraftwerk'is -- sõltumata robotiteks kehastumisest või mitte ("Europa endlos" -- vihjasid nad otse). Varase Euroopa mõtleja Herakleitos'e öeldu - ühte ja samasse jõkke ei ole võimalik kahte korda astuda - on jätkuvalt kehtiv. Industriaal- ja müramuusikas oli uuenduslootusega mängimine ning seejärel selle kõrvalelükkamine ilmne juba sajand tagasi -- lootus luua midagi uut - k.a sõja ülistamine uute muutuste esilekutsujana - ning sellest loobumine Esimese ilmasõja koledusi nähes. Kõva häälega deklameerimine ei tasu ära -- on mõttetu tegevus; pigem vaikselt seada atra tehnoloogiliste muudatuste voolus. Juba mõnda aega ollakse - tendentsi süvenedes - ekstraheerimisfaasis: keskendutakse tugevat muljet loova elemendi väljatoomisele, selle ümber loo tekitamisele šamanismi vaimus kordusmustrit (kuri)tarvitades. Pöördudes käesoleva 5-loolise taiese valguses industriaalse muusika manu tagasi -- siin on maha kriipsutatud ajaline-ruumiline eripära -- seda muusikat võiduks mängida nii 70ndatel kui ka praegusel hetkel. Mängureeglid on samad, mis kümnendeid tagasi: reegleid pole, v.a pasadetektor peab olema looja kõrvade vahel. Kõiksugu tehnilistest piirangutest vaba, ent siiski teatud industriaalstiilile omaseid võtteid ja lahendusi kumab sellest läbi. Ka see on paratamatult kultuuri osa. Olgu see pärit kas Jaapanist (käesolev!), Saksamaalt, USAst või kust iganes.
