Blogiarhiiv

7/18/2022

Baradit – Monophonic Songs (2021)



  • Kraut-electro  
  • Cosmic synth 
  • Electronic music
  • Kosmische Musik 
  • Electro pop 
  • Alternative dance 
  • Neokrautrock 
  • Techno pop 
  • Synth-pop 

Tšiillane Felipe “Baradit” Stevenson on olnud mitmekülgne mees – tootnud audiovisuaale, asutanud netileibeli EPA Sonidos ning loonud kümmekond albumit; viimasega alustas ta juba 90ndate lõpus, seda omaenda plaadifirma all, ent viimaste üllitiste kodu on olnud teine Tšiili leibel Pueblo Nuevo. Sarnaselt oma varasemale loomingule kütab mees kinemaatilisi tehnobiite, milles kajavad vastu Ruhri piirkonnast pärit motoorne apatši biit ning teisalt Berliini koolkonna kosmiline alkeemia. Kui ansamblile Neu!. On ette heidetud, et oma neljanda albumi loomise hetkel 80ndate keskpaigas oldi jäädud ajale jalgu ning samasse ajajärku ja hiljem jääb Tangerine Dream`i üle irvitamine, et tegeldakse üksnes enda pillipargi uuendamisega – justkui kääbused keset kosmosemasinat meenutavat süntesaatoriparki –; ning samas looming on üha mandumas. Nojah, Kraftwerk`il on läinud paremini, kuna üksnes “Electric Cafe” olevat olnud vanamoodne ilmumise ajal. Baradit ongi nimetet ansamblite ristand-uuendus, hoides samaaegselt kosmilisust ja rütmilisust-tantsulisust oskuslikult tasakaalus. Palju noodivahetusi, palju käike, palju tämbrilist mitmekesisust; teisalt ka minimalismi pesukausis veetakse näpuga mööda äärt. Klassikaline laulukirjutamise struktuur on kõrvale heidetud – pompöössete refräänide asemel aretatakse-arendatakse üksikut nooti või käiku, mis on kohalviibiv(ad) konkreetse kompositsiooni vältel. Omaette küsimus on, et kuidas selle vältel kuulajad aega tajuvad, ent – kuivõrd on oluline teada aega kosmoseraketis? Muusika on loodud peamiselt monofoonilise elektronklahvka Korg Monologue`iga; ruumilised helid on välja võlutud Arturia Solina emulaatorist ning rütmika taga on legendaarsed Roland`i rütmimasinad. 

8.5 (7.5-9.0)