- Death metal
- Hardcore
- Progressive death metal
- Technical death metal
- Crust punk
Kuidas määratleda-piiritleda terminit "ekstreemne metal-muusika"? R2 saate Muusikanõukogu 2021. aastat kokkuvõtvas saates tõstatus see küsimus, ning Tõnis Kahu määratles sisuliselt seda väljendamise võimatuse või lausumise piiratusena. See on kahtlemata huvitav ent ebapopulaarne seisukoht, kuna metal-muusika meie kujutluses taandub lõppude lõpuks energiale ja agressiivsusele. Juhul kui see väljendamise piiratus viib pingeseisundini, mis tekitab artistis piisavalt meeleheidet ja vimma ning see inspireerib valu väljendamist, siis võiks selle seisukohaga nõustuda. Brutaalse metal-muusikaga on ühelt poolt probleem ja teisalt ka lihtne arusaam, et muusika on niikuinii oma füüsilistel piiridel (mida ületada ei ole võimalik). Brutaalse metal-muusika näide võiks taanduda printsiibile, et iga artist püüab taas leiutada nimetatud žanri piirides. Naiivne ent tõhus – lähtudes detsibellide kõrgusest ja lakkamatust testosterooni mulksumisest. Antud kirjeldusest justkui järelduks, et ühes või teises ekstreemžanris valitseb hallus ja vaimuvaesus. Hallus või mustvalge visuaalia pigem toidab, ning kunagisest ajutisest paavstide residentsist Avignon`ist pärit Archenterum'i 6-loolist analüüsides tuleb nentida tehnilise ja progressiivse ümberlülituste oskust death metal'i mängumaal. Ning aeg-ajalt tõmmatakse death metal'i luudelt liha, et tuua esiplaanile hardcore-nimelise esivanema mässav hing. Tehniliselt osav ja emotiivselt enda alla mattev – see on selle üllitise alustugi ja mõte. Selles on kõikematvat musta lumma luudes.
8.5 (8.0-9.0)
