Siko
Igati mõnus nuudeldamine, igati äge mööbeldamine sellel kümneloolisel taiesel -- ühelt poolt primitivistlik, teisalt eneseteadlik süntekatel soleerimine; mõneti leitsakuline rampsimine lühikestes improtõmblustes väljendub kergelt mulisevas rütmikas, mille mulin sai mingil hetkel üsna populaarseks netmuusikamaailmas tänu Dave Keiferi ehk Cagey House'i tegemistele. See kõlas justkui mingi hull tüüp pääses prestiižsele kultuurilavale, mille külgi katavad rasked burboontooni kardinad, valitseb ühelt poolt intiimne õhkkond; valehäbi on haihrunud, kuna artist justament mängib selle minimeerimisele. Süntekaid ei käsitleta täpsusriistade, vaid mänguasjadena, mille nuppe võib keerata seni, kuni helide vahel tekib (nähtamatu) vestlus. Meloodiad sünnivad pigem uitmõtte kui kompositsioonina ning rütmid muutuvad tukslevaks elusorganismiks. Säherduse DIY-elektroonika suurim tugevus ei ole mitte tehniline virtuoossus, vaid vahetu avastamisrõõm -- tunne, et muusika sünnib kuulaja kõrvades.
"Legalize Magnetism" ei püüa olla ei futuristlik ega nostalgiline. See eksisteerib omas nihkes, mille tehnilised piirangud muutuvad loominguliseks eeliseks. Salvestise tekstuur, pisut logisemine ja spontaansed kõrvalepõiked loovad maailma, mis meenutab korraga laste teaduslaborit, katkist mänguasjapoodi ja kosmilist garaaži. The Organdicks leiab tasakaalu huumori ja siira loomingulise uudishimu vahel. Selle tõttu ei mõju plaat pelgalt veidruse vaid dokumenteerib aega, mil lo-fi elektroonika ei olnud veel žanrikonventsioon, vaid eelkõige vabaduse vorm. 8.0 (7.5-8.5)
- Primitronica
- Lo-fi
- Electronic music
- DIY
- Psychedelic
Igati mõnus nuudeldamine, igati äge mööbeldamine sellel kümneloolisel taiesel -- ühelt poolt primitivistlik, teisalt eneseteadlik süntekatel soleerimine; mõneti leitsakuline rampsimine lühikestes improtõmblustes väljendub kergelt mulisevas rütmikas, mille mulin sai mingil hetkel üsna populaarseks netmuusikamaailmas tänu Dave Keiferi ehk Cagey House'i tegemistele. See kõlas justkui mingi hull tüüp pääses prestiižsele kultuurilavale, mille külgi katavad rasked burboontooni kardinad, valitseb ühelt poolt intiimne õhkkond; valehäbi on haihrunud, kuna artist justament mängib selle minimeerimisele. Süntekaid ei käsitleta täpsusriistade, vaid mänguasjadena, mille nuppe võib keerata seni, kuni helide vahel tekib (nähtamatu) vestlus. Meloodiad sünnivad pigem uitmõtte kui kompositsioonina ning rütmid muutuvad tukslevaks elusorganismiks. Säherduse DIY-elektroonika suurim tugevus ei ole mitte tehniline virtuoossus, vaid vahetu avastamisrõõm -- tunne, et muusika sünnib kuulaja kõrvades.
"Legalize Magnetism" ei püüa olla ei futuristlik ega nostalgiline. See eksisteerib omas nihkes, mille tehnilised piirangud muutuvad loominguliseks eeliseks. Salvestise tekstuur, pisut logisemine ja spontaansed kõrvalepõiked loovad maailma, mis meenutab korraga laste teaduslaborit, katkist mänguasjapoodi ja kosmilist garaaži. The Organdicks leiab tasakaalu huumori ja siira loomingulise uudishimu vahel. Selle tõttu ei mõju plaat pelgalt veidruse vaid dokumenteerib aega, mil lo-fi elektroonika ei olnud veel žanrikonventsioon, vaid eelkõige vabaduse vorm. 8.0 (7.5-8.5)
