CZ Industrial 1982-2010
- Industrial music
- Post-hardcore
- Avant-garde
- Noise music
- Musique concrète
- Psycho-acoustic
- No Wave
- Improvised noise
Lugesin Postimehest Janar Ala kirjutist helilooja Arnold Schönberg'ist, kes nii sündis kui suri 13. kuupäeval. Olles surres 76-aastane (7 pluss 6 võrdub 13). Kartis põhjusega numbrit 13, kuigi jah, kui asi on kõrgemalt paika pandud, siis mida seal ikka põdeda! Seda nimetatakse predestinatsiooniks. Kuivõrd artikkel lõppes mulle poole pealt, siis ilmselt võiks arvata, kuhu lugupeetud muusikaajakirjanik tahtis välja jõuda. Ilmselt seda, et helilooja uuenduslik ja väljakutsuv helikeel ja loomistrajektoor olid tingitud mässust saatuse vastu -- umbes et ma ise võin tingimusi ja keskkonda luua kuidas ise soovin, mis kaudselt tähendab ka soovi, et Jumalat ei ole(ks) olemas.
Muusikatööstuses hoolitsevad artisti saatuse eest töösturid, kellede bisnis tegelikkuses seisneb artisti kontideni ära kasutamises. Mis konkreetsemalt tähendab moevoolusid tekitada ning artistid selle diktaadile allutada. Ning selle rumalusega masse nüristada. Industriaal- ja müramuusika on reeglina aus kaup, eriti kui isetegevuslik põhimõte on aluseks. Ka mainitet stiilid vajavad popmuusikat...sellele vastandumiseks. 35 minutit rituaalseid eksperimente kaheksaosalises vaatuses -- algselt salvestatud 1992. aastal, mis sisaldab no wave'ilikke ja posthardcore'likke arenguid, kuigi projekti taga olev duo (kasutavad pealtnäha traditsioonilist roki instrumentaariumi) on märksa vihasem ja nihilistlikum kui näituseks Swans. Tektoonilised rütmipaugud-trummeldamised, ängist puretud karjatused, metall karastub lõpu poole liikudes. Kummastavad poolorkestratsioonid pärapõrgust. Puretakse vihatud masinat ehk muusikatööstust -- demonstreeritakse võimalikkusi, kuidas asi saab eksisteerida sellest väljaspool. Pärast mürgeldamist saabub mingiks ajaks letargiasse vajumine ja hoo mahavõtt, ent meeleheite- ja valujäljed armistuvad; ning kuulajale jääb hirm selle uuesti aktiveerumise pärast. Mida käesoleval taiesel on ühist The Smiths'i teise albumiga? Õige vastus on, et lehmad teevad muu-ammuu. Arnold Schönberg'ile jäi alatiseks hirm naha vahele. Ja pärast lehmade häälitsemist õud osaliselt naaseb merelainete kohinaga. See taies ei paku lootust, vaid osutab koletu reaalsusega leppimise vajadusele.
