Pinktool -- Mutabor (2020)

Bandcamp

Ambient/Experimental techno/Kraut-techno/Dark ambient/Experimental electro/Avant-techno/Industrial techno/Electronic music

Eesti artist Silver Lepik aka Pinktool alustas muusikaliste eksperimentidega nullindate alul kodumaise muusikaprogrammiga Sound Club, kasutades ära 8-bitise resolutsiooniga muusikaprogrammi eeliseid ja miinuseid. Viimase all pean silmas seda, et lisaks iseloomulikule madala resolutsiooniga helikoele oli seal kuulda särisevat breikbiiti, tummist elektrot ning trummi ja bassi ning rajumat electroclash'i ja industriaalset rokki. Stiililiselt kindlasti midagi veel, mis kõik meenutas tollast Tartu elektrotehnovaibi (Mürgelmaschine, Fuck Yuo I am a Robot, Barthol Le Mejor, Kiwa elektro/tehnoeksperimendid näitustele ja festaritele jpt). Soovitan hankida -- kui veel on võimalust -- kolmest kassetist koosneva kogumiku, mis võtab kokku aastad 2000-2011; välja antud Trash Can Dance'i plaadifirma all. Eelpoolmainitet Kiwa kasutas ka sõna "Mutabor", ning siin on mõiste asjassepuutuvalt taas pinnale ujunud. Hälbimine varasemast, ent hoides alal mingit sarnasust varasemaga. Lisandunud on laiaskaalaline ämbient, ent chiptune/bitpop-vaimud ja nurgelised rütmid ilmuvad siin-seal välja. Artisti mängulisus ei ole kuhugi kadunud -- kombineerib, võtab lahti ja paneb kokku, lõikab ja armistab. Armistab armastuse ja kirega. Nimetagem seda muusikat industriaalpikendusega tehnoks ja ekektroks (pahaendelised mürad-tumedad kajad undavad perifeerias rütmihingedelt maha roomanuna), samas muutumata surmtõsiseks huumorimeeleta tumepuristiks ("lindistame hauakaevamishelisid" sic!). Kuigi varasemal loomingul on stiihilise murdmise tõttu veidi suurem väärtus siinkirjutaja silmis, on käesolev taies muusikaliselt igati tasemel.

8.5 (8.0-9.0)

Presque Papegaai -- Dusty Dawn (2023)

Higher Living/Bandcamp

Neokrautrock/Indietronica/Post-rock/Electronic/Art rock/Drone pop/Psychedelic/Avant-pop/Motorik/Avant-funk

Presque Papegaai 6-loolise pooletunnise albumi ühes loos rõhutatakse korduvalt, et "all is up to you". Praegu arutatakse laiemalt, et mis saab Iisraeli-Hamasi konfliktist -- et kellel on õigus? Kogu see inimlik moraal ei maksa tegelikkuses mitte midagi, kuna kõik taandub ausale looduslikule printsiibile -- tugevam võtab oma; ning tugevam on see, kes on nii isiklikus plaanis kui kogukonna-rahvana rohkem vaeva näinud-tööd teinud. Selle eelduseks omakorda on, et on põhimõtted ja usk, millele truuks jäämise nimel nähakse vaeva. Kellel tugevama printsiip meelest on läinud, vaadaku loodusfilme kiskjatest -- nad on osavad tänu miljonite aastate jooksul arendatud oskustele. See ei ole ainult instinkt, vaid ka tarkus ja kavalus. Laiem tarkus seisneb näiteks selles, et end kui tapamasinat tuleb ohjeldada -- ei saa ega tohi tappa lõbu pärast -- looduslikud eeldused nõuavad uut kõhutäit mõne aja pärast. Kui on vaja, siis tuleb teha koostööd. Arusaadav, et verbaalne pool on osa strateegiast ning omaette majandusharu, ent tugevad näevad seda läbi ja ei lase ennast segada. Ka muusikas on pinnale jäänud pigem need, kes oma asja on arendanud ja moevooludele kui sügavale faktorile trääsa näidanud. Kui rääkida kaasaegse indimuusika olulisematest artistidest, siis üheks on kindlasti Michael Rother'i-Klaus Dinger'i duo. Isegi väga konkreetse Neu! loo -- "Isi" -- võib välja tuua, millele kaasaegne elektroonilise kaldega postrokk ja indielektroonika toetuvad. Stereolab, Broadcast, The American Analog Set, The Dylan Group, The Mercury Program, Ladytron, Hood, Tortoise, Ruhr'i piirkonna uuslaine. Lisaksin veel ka Mouse On Mars'i ja Boards Of Canada. Ka käesolevas teoses kõneleb kõik eelpoolmainitu -- siin on täpselt väljamõõdetud motoorset funk'i, mis ühtaegu tekitab ja pühitseb kui eneseküllane üksus. Kitarrid, süntesaatorid ja trummid tekitavad eri kombinatsioone, erineva tugevusega gravitatsiooni ning pinnavirvendust. Energia ei lähe sellest helikerast kaduma, vaid formeerub ümber. Kõik see kandub üle kuulaja vaimsele ja füüsilisele tasandile vibreerima.

8.5 (8.0-9.0)

Philipp Johann Thimm -- Birds Singing Till The World Ends (2023)

Italic

Indie pop/Art pop/Post-rock/ Experimental pop/Neokrautrock/Electronic/Baroque pop

Philipp Johann Thimm on 30ndates eluaastates Saksa muusik, kelle 12-looline teos on nii kunstiline ja katsetuslik kui ka hingekellade pihta lööv ja pingeid maandav. "Tsirgud laulvad Maa viimsepäevani" on parimaid indialbumeid käesolevast aastast -- kõlab igati värskelt ning avaralt (mikker on olnud avatud eri kohtades -- pärishelid on kaasatud), kuigi indipärdikud leiavad vihjeid nii Jason Pierce'i pimestavast armastuskaemusest, David Sylvian'i klantseksperimentaalmuusikast, Radiohead'i muserdunud helivaost, kaasaegsest popmuusikaga flirtivast klassikast ja õhulisest barokkpopist; jõudes otsapidi elektrooniliselt pulseeriva postroki ja neokrautroki manu, makstes sedasi tänuvõlga Saksa eksperimentaal(rokk)muusikale. Kõik need tuttavlikud elemendid on omanäoliselt üksteisesse seadistatud või millekski kolmandaks sünteesitud.

8.0 (7.5-9.0)

nula.cc -- Octalogue (2023)

Bandcamp

Drone/Minimalism/Avant-garde/Microtonal/Musique concrète/Experimentalism/Sound art/Field recording/Ambient drone/Dark ambient

 

Prahas pesitseva Lloyd Dunn'i ühemeheprojekt konkreetiseerib käesoleval 8-loolisel albumil muusikalisi vorme; arvestades, et muusik on varem silma paistnud pärishelide salvestamisega, mida on pigem esitletud audiopäevikutena, mille puhul on oluline aeg ja koht. Ega siis vana koer vanu harjumusi niisama ei hülga -- konkreethelid ilmnevad kas rohkem või vähem varjatult; hakates selgemalt üle võtma albumi keskosast saati (tihti lopsakas panoraamne helind). Albumi algus on pikaldaste droonkompositsioonide päralt, milles minimalismi esitletakse perifeersesse skaalaossa jäävate mürapiiskade, pärisheli katkete ja vibreeriva võimendatusega. Kõik see liigub-kõigub keskmest sisse-välja, luues dünaamikat ja tuues vaheldusrikkust. Droonmuusika on sageli ämbientmuusikaga läbi põimunud -- ka sel juhul pikad akordid omandavad sfäärilisi mõõtmeid, olles kord helgemad, kord tumedamatest voogudest kantud. Kohati on vorm jälle rõhutatult kasin või keeratud väändes elektrooniline efekt peale. Tulemus on meeldivalt mitmekesine eelduslikult kasina muusikavormi puhul.

8.0 (7.5-8.5)

Sumn Conduit - Valve Is Released (2023)

New Weird Australia

Avant-garde/Experimentalism/Sound poetry/Avant-garde/Sound art/Drone New Weird Australia

Austraallaste arusaam uusveidrast (folk)muusikast näikse märgatavalt erinevat teiste rahvaste omast. Piisab sellest, kui kuulata New Weird Australia-nimelisi kogumikke -- mis pigem on inspireeritud didgeridoo madalaimatest sagedusest ja põliselanike sügavaimatest hingevõngetest. Alati võib ju muuta nimetusi ja võtta kasutusele uusi stiilimääratlusi, ent kõikjale juuri ajav eksperimentaalne loomus jääb niikuinii kestma. Veider see reeglina on; võib-olla ka (täiesti) uus. "Uus" on postmodernistlikul ajastul väga suhteline mõiste -- ilmselt keegi on üht või teist juba varem teinud; kuigi jah, ühte ja samasse jõkke ei astuta kunagi kahte korda. Sumn Conduit'i 6-looline taies lainetab madalate väljavenitatud kidra- ja aborigeenide rahvuspilli madalhelide võnkudes Ben Carey kehastuses, mille kohal võngutab häält ja trikitab vormiga Sonya Holowell (Laurie Anderson'i ja Meredith Monk'i meenutavalt); kuigi instrumentaalhelisid väidetavalt on tekitatud modulaarsüntesaatoril, ei muuda see muljet. Ning kavatsuslikkus tuleb sõnaliselt esile ühes loos -- küsitakse energia olemuse järele; sellise hillitsetud vao kündmine elektroonilise adraga pillub krutskiliselt haake siia-sinna; see on välk, mida kistakse mitme piksevarda suunas.

8.5 (8.0-8.5)

Adrien d'Elzius -- Silent Revolution (2023)

Abstrakt Reflections

Ambient techno/Experimental techno/ Remixes/Electronic music/Avant-techno

Kaks nädalat tagasi Argentina leibeli Abstrakt Reflections'i all üllitatud Belgia produtsendi muusika ühendab Mandri-Euroopa Uduse Albioniga. Adrien d'Elzius ei tee saladust, et teatud katsetusliku suunitlusega  plaadifirmade artistide looming on teda mõjutanud. Märksõnadeks on intellektuaaltantsumuusika, abstraktne tehno, algoritmidest sündinud murtud rütmid; ning teisalt harras ent punktuaalne sfääride muusika. Mandri-Euroopa traditsioon ulatub ajaliselt muidugi märksa kaugemale -- klassikaliste heliloojateni (nt kuulda-kuulata Autechre'it kõrvuti Vivaldi ja Bach'iga). Euroopa on olnud lõputu -- nagu laulis Kraftwerk'i-nimeline eeltehisintellekt. Nii teaduses kui kunstis, nii mõttelistes järeldustes kui helikombinatsioonides. Siin 6-loolisel kõik õilmitseb ja hingab, pakkudes sügavust ja elurõõmu. Siinkirjutaja eriti naudib peenetundelisi vokaalvõbelusi, mis meenutavad Mille Plateaux'i artisti Curd Duca vastavasisulisi tegemisi nullindate algul.

8.5 (8.0-8.5)

fydhws -- ВТОРНИК ПРИКВЕЧЕР (2023)

Bandcamp

Experimentalism/Reductionism/ Avant-garde/ Improvised music/ Ambient/ Electronic/ Art music

Kristijan Petreski aka fydhws on kitarrivirtuoos Põhja-Makedooniast (kes on lisaks tuntud ka kui Sferi ning seotud kunstilise rühmituse/plaadifirmaga NGC 147), kelle kunstiga puutusin esmakordselt kokku nullindate lõpul lastfm-is (siis kui too oli veel äge keskkond). Käesolev üllitis koosneb üheainsast 49-minutilisest kompositsioonist, mille puhul on keeruline kindlalt väita nii loo improvisatoorset kui deterministlikku iseloomu. Ilmselt on siin nii üht kui teist -- nii järjepanu korratud motiive kui muutlikkust on siin ohtralt. Muidugi on siin esindatud kitarridel mängitud ornamentika -- mis ei pursku mürarohkeks kõminaks ega võimsaks ruumi avardumiseks nagu mõnel teisel artisti albumil --, ent on ka klaaspärlimängulaadset sfääride muusikat, mis näikse manatud olevat klaasharmoonikal (samas kes teab mis instrumenti on töödeldud või on kõigest kasutatud harmoniseerijat). Perifeersed ja vähemkuuldavamad helid on toodud tavapärasest rohkem keskele -- neid on võimendatud ja enam fokuseeritud. Heli on õrnalt vilisev-kahisev. Heli hakkab pihta kitarride domineerimisega, mis märkamatult areneb eelpool kirjeldatuks.

8.0 (7.5-8.0)

Ben Lorber -- Nekudah Tovah (2022)

Bandcamp

Free folk/Drone folk/Folk indie/Psych-folk/New Weird America/Klezmer/Indie folk/Weird folk

Ben Lorber on Tuulisest Linnast pärit juut, kelle 11-looline taies on ajendatud juudi liturgiast, palvesõnadest, jidišist, klezmer-muusikast. Ning juudi kultuuris väga olulisest käilakujust rabi Nahman'ist (kellest pidas lugu ka meie kadunud Jaan Kaplinski), kelle kontseptsioonist on tulnud albumile pealkiri. Mis konkreetselt osutab headuse osakesele igas inimeses, mis igaühel tuleb eneses üles leida ja seeläbi saab ka võimalikuks teistega ühendumine. Kõik lood on lauldud jidišis, v.a üks lugu inglise keeles. Võib ju irooniliselt tögada, et see taies on 20 aastat hiljaks jäänud (nt muusikaliselt sarnane Animal Collective'i albumiga "Sung Tongs", mis ilmus 2004. aastal), ent selle spirituaalne ülesköetus ja vahetu siirus kütkestab ka teisi. Peamiselt vokaal(id), kidrad ja viiulid loovad gruuvi, vahele ka mõtlikumaid hetki -- ühes loos orelil mängitud pikad noodid võtavad ette sõidu sügavale sisekaemusesse.

8.0 (7.5-8.5)

MoHok + Tokee -- Dark Sun (2023)

Mahorka/Bandcamp

IDM/Modern classical/Electronic/ Downtempo/Martial industrial/ Neoclassical

Selle albumi pealkiri võinuks vabalt olla ka "Nameless", kuna kõik seitse lugu on nimetatud seesinatselt. Arvestades albumi väga eriilmelisi käänakuid, tuleb nentida tumeda päikese muutuvat iseloomu. Ehkki helget külge on siin näha, toimuvad varieeruvused peaasjalikult tumedamas sfääris. Kaasaegse klassikaga teos algab, ent teisest loost alates hakkab muusika elektroonilisse võnkesse vajuma ja vimkasid sisse pilduma. Trikitamine on täheldatav just lugude vahelises võrdluses, kuivõrd lugude siseselt on tulemus suht vähevarieeruv ning kättesaadav. Ent seesmiselt varieeruv niivõrd, et ei muutu tüütuks. Neoklassika, sõjaindustriaalmuusika, helisev intelligentne tantsumuusika, kesktempos jooksutatud rütmid. Lemmiklooks on teine lugu, mille meeleheide elektroonilise pulseerimisena meenutab Godspeed You! Black Emperor'i tipphetke nimega "Sleep".

8.0 (7.5-8.5)

The Next Peak Vol I (Twin Peaks Tribute) (2015)

Retropromenade

Electronic music/Jazz/Dream pop/Soundtrack/Drum and bass/ Chilltronica/Cinematic

David Lynch'i loodud "Twin Peaks" on kahtlemata seriaalide Ferrari, mis on avardanud ja lahti mõtestanud piiratut (inim)maailma; loonud lisatähendust ja -väärtust. Maagiline realism, mis tihti läheb teispoole reaalsust; mille mõningaid (transgressiivseid) tegelaskujusid on raske meeltest välja saada (ja ei peagi). Kuigi seriaal sisaldab ka vägivalda ja õudu (sageli grotesksel kujul), on tegu siiski zeniga, mille eetiline tähendus on kuulajas tekitada tundmust võtta asju mitte ülevõrra tõsiselt. Kuivõrd elu reeglina on kui Ameerika raudtee, siis meelerahu säilitamiseks on oluline võtta elu stoilise rahuga või läbi absurdi prisma. Ning Angelo Badalamenti loodud võrratu helind rõhutab kahtlemata viimast. Kuigi alati võib küsida selle või tolle loo või teose tõlgitsusversiooni mõtte järele, on nende tekkimine paratamatu. Ühelt poolt tahetakse näidata tänulikkust ning teisalt lisada uusi vaatenurki. Ühelt poolt hea originaallooming kannab niikuinii teisendeid -- nagu käesoleval 12-loolisel --, siis teisalt kuulda sulnist trummi ja bassi (Transcend) või suht primitiivset sündijämmi (The Deathless) on kahtlemata meelierutav. Enamik lugusid tuletavad lihtsalt meelde, et eksisteerib selline võrratu seriaal võrratu muusikaga, mida uuesti vaadata ei ole kunagi ei liig ega absurdne. Kehtib võrdselt nii vanade kui uute osade kohta. Võrratu on see, mis tõuseb ülespoole igasugu võrrandeid ja lihtlabaseid tegevusplaane. Saadaval on ka kaks järge sama Retropromenade'i plaadifirma all.

8.5 (8.0-8.5)

Fields Ohio -- This is the Place I Dreamt of You Last (2022)

Bandcamp

Ambient pop/Electronic music/Hauntology/Big beat/Ethnotronica/Post-punk/Neo-psychedelia/Punk funk/Post-disco/Fourth World/Alternative dance

USA duol Fields Ohio (Christine Annarino ja Eddie Palmer) tuli just välja album nimega "Don't Stare at the Sun when your Hands are on Fire", ent käesolev 14-looline taies on üllitatud aasta varem. Sinna vahele mahub ka "Valkyrie". Tandemi diskograafia viimase kümnendi vältel looduna on mahukas -- 16 helitaiest. Arvestades Eddie Palmer`i kõrvalprojekte (peamiselt Brett Zehner`iga), siis kahtlemata üks projekt mõjutab teisi -- ja vastupidi; ent Fields Ohio`l on spetsiifiline nišš (või spetsiifilised nišid) täita. Ühelt poolt on tajutav etnilise muusika elemendid, mis on allutatud elektroonilisele narratiivile (Jon Hassell nimetas seda algatust neljandaks maailmaks), samas teisalt liituvad sellega nii tantsulise postpungi, psühhedeelia kui ämbiendi vähemkeerulised või keerukamad kombinatsioonid ja allhoovused. Alloovustest jookseb läbi Eddie Palmer`i projektidest (koos Brett Zehner`iga) The Fucked Up Beat`ist ja CLOUDWARMER`ist tuttavlik kummituslik ämbient, mis on artisti loomingulisse koodi meeldivalt sisse hallitanud. Annarino ja Palmer`i big beat on lummav, segades seda uuspsühhedeeliaga -- justkui tahtes ümber konstrueerida acid house`i ja acid techno`t. See on elektrooniline tantsumuusika nii ajule kui kehale, see on popmuusika -- selleks seda nimetades osutame popile suurt au.

9.0 (8.5-9.5)

Nihil Limit -- First EP (2004)

17 Sons//Jamendo//Bandcamp

Alternative dance/Hi-NRG/Electronic music/Electro/Electro-house/Minimal synth

Mida muud võikski oma esimese üllitise pealkirjaks panna kui mitte "esimene". Numbriline markeering on päris hüva, kuna nimelise üllitise puhul paneb mõtlema, et mitmes see või too artisti diskograafias üleüldse on. Prantsuse leibel 17 Sons oli viljakas plaadifirma, mis üllitas huvitavat muusikat nullindate keskpaigast kümnendate alguseni. Käesolev 21-minutiline on just seesugune, mis plärtsub eri stiilide piiridel, olemata tegelikult tõupuhas vaatamata ülalmainitud stiilidele -- seesugused asjad kipuvad piisavalt mängulised ja huvitavad olema, et kõrv kreeni vajuks ja jalg tatsuma hakkaks. Ühelt poolt minimalistlik -- et mitte öelda helilistelt eeldustelt kasin -- ning teisalt meeliliigutavalt kombineeriv. Rütm taob suht monotoonsel sagedusel, ent paralleelkanalis elavad vilgast elu elektrojurakad. Jörisevad, undavad, huugavad -- justkui elegantselt krampides tõmmeldes. Ning pannes ka kuulaja võnkuma. Minimalistlikust sündimuusikast väljakasvanud äge tantsukas.

8.0 (7.5-8.5)

4Thieves – Four Days (2022)

 

Mahorka

Archive.org

Bandcamp

 

• Electronic music
• Chamber pop
• Psychedelic
  
• Indietronica
• Alternative dance
  
• Ambient 
• Club dance

 

Neli päeva võivad olla erinevad eri põhjustel. Olgu selleks objektiivsed või subjektiivsed põhjused. Viimatinimetatu on kahtlemata loomeakti aluseks, väljendamaks isiklikke pingeid, tunge ja vajadusi. See on taltsutamata energia, mida tuleb ohjata rituaalidega – nagu nentis Ameerika mõtleja Lewis Mumford. Käesolev taies – mis on kirjutatud 2022. aasta neljal esimesel päeval – on hea näide mainitud eriilmelisusest, eriilmelisest võnkumisest, võnklemisest – ehk koguni siseheitlustest. Kuigi valdavalt elektrooniline on selle muusika juured ühtaegu ka indimuusikas. Lisaks nätsukummilikult hüplevatele klubirütmidele, mida avaloos on vürtsitatud kidra akordidega, kuuldub puhtakujulist kammerpoppi – harfi arpedžotesse tungivad kõrgeks keeratud psühhedeelsed ämbientheiastused, mis tõstavad kuulaja kõrgemasse dimensiooni. Loo alguse häälutused toovad meelde Slowdive'i albumi "Pygmalion" maagilised hetked. The Ambient Boogie" on tõepoolest siinne tipphetk. Loos "Imagination" ilmneb My Bloody Valentine'i ja Slowdive'i mõju M83 kaudu. Tõsi, "M83likku" muusikat tehti juba kolm dekaadi tagasi – ärme unusta Slowdive'i teost "5 EP", Chapterhouse'i albumit "Blood Music" ning loomulikult Seefeel'i. Ähmasus ja ambivalentsus, milles samas on tajutav happeks teisendatud tung millegi konkreetse ja maise järele. "Five and Sisters" on kaunikõlaline kussutav viibe kuulajale hüvastijätuks. Neljaloolise on üllitanud Bulgaaria plaadifirma Mahorka. 

 

8.0 (7.5-9.0)

Rosario Alfonso – De Canciones tristes y otras Sutilezas (2022)

 

Uva Robot

 

• Indie folk 
• Folk indie 
• New Weird Chile 
• Chamber folk 
• Singer-songwriter

 

Albumi pealkiri kõlab umbes nii – nukrate laulude ja peensuste. Tšiilitari 10-looline üllitis on tõepoolest hõrk, olles samas ökonoomne nii oma kulgemise kui emotsioonide doseerimisega. Lood koosnevad miniatuursest varieeruvusest, mis toodab ja hoiab energiat alal. Artist mängib keelpille, ent tal on siin ka palju abilisi – ennekõike selleks ettenähtud instrumente puhumas. Lõpuloos on natuke proovitud kätt elektroonika ja meeshäälega, mis tõstab folkmuusika kaasaegse r&b-põhise popi sahtlisse. Rosario põhiline lummus tuleneb sensuaalsest väljendusrikkast vokaalist, mis annab saatele sidususe ja mõtte. Teha pealtnäha kasinatest eeldustest midagi suurt ongi nime väärt. Nukrus eeldab ruumi ja õhku subjekti ümber, ning teisalt kasina maksimumini ekspluateerimine eeldab klassi; või liha luudele kasvatamist. Imeilus kuulamine imeilusa pühapäeva pärastlõunal, milles on nii kirjeldamatut kurbust kui õhku tõstvat ülevust. 

 

8.0 (7.5-8.5)

Lake Machine – Fake Orchestra (2022)

 

Bandcamp

 

• Indietronica 
• Art pop 
• DIY 
• Alternative dance 
• Sampledelic 
• Lo-fi 
• House 
• Sound collage 
• Indie rock 
• Slacker rock 
• Electronic music 
• Psychedelic 
• Breakbeat 
• Leftfield

 

Kui võrrelda aastakümnete tagust tänapäevasega, siis varasem ei olnud kindlasti nõnda postmodernistlik. Kui MBV puhul toodi ühe loo puhul välja ühe hiphop-pundi otsene mõju, siis konkreetselt seda loos kuulda ei olnud. Oldi teadlikud, oldi mõjutatud, ent sünteesiti sellest uus. Praegusel hetkel on kõik kokku sulanud. Indimuusika on kõikjal ja eikusagil. Enam ei ole iseenesestmõistetav sildistada üht või teist punti sedasi. Ega's ma ei ole kindel ka Kanada artisti Lake Machine'i osas. Võib-olla tähendab mainitet žanrimääratlus hoopis vabadust kõigega žongleerida – ilmselt selle vastu ei ole kellelgi midagi öelda ega ka vastu olla; eeldusel, et ei ole langetud buliimilisse maitsetusse. Seda 10-loolist üllitist kuulates meenub, et Ontario provintsist ei jää kaugele Detroit – kogu see elektro- ja tehnokupatus, mis antud juhul on sünteesitud neurootilisteks elektroroki näideteks. Ka kaugidalikud rahvamuusika motiivid on siin esindatud. Siinkirjutaja lemmikuks on madala resolutsiooniga nurgelised rütmid ja plekised klaveriakordid, mille kohale on riputatud kinemaatilised orkestratsioonid ("Syonan Funk"), millele järgneb ning ühtlasi lõpetab albumi "Arizona Vibes" – murtud rütmide vabakava, milles kiirendatakse ja aeglustatakse, olles ühtaegu nii lapsemeelne kui postmodernistlikku hägust nullpunkti paitav. Eri vormis haussi lisatakse katlasse, mis iga tsükli ajal omandab eriilmelise tekstuuri; mingi hetk lisanduvad taas kidrad ja tavatrummid. Kuigi see on pigem popurrii, siis helikollaaž esteetilise hoiaku ja töövõttena on artistil olulisel kohal, mis nii ühendab kui hoiab distantsi. Elik algusesse tagasi – kui kõik see algas laisa kidra ja kauguses ruuporisse karjuva meesterahva saatel (väga williamburroughslik või markesmithilik). Pole üldse paha – meelierutav ajastutruu indi tõepoolest. Võib tarbida ka mõõdutundetult – ei tekita tüsistusi. 

 

8.5 (8.0-9.0)

Jazz One Beats – The MPC Files (2021)

Dusted Wax Kingdom

Bandcamp

 

• Hip-hop 
• Rap 
• Breaks 
• Urban music 
• Sampledelic

 

24 lugu mahutatud 60 minutisse. Kui üht kaasaegset hiphopi mudelit aluseks võtta, siis nii see on. Just seda mudelit, mida populariseeris Flying Lotus. Kus rõhk ei ole niivõrd suulisel osal kuivõrd biitidel, meeleoluloomel, kulgemisel. Dekonstrueeritud räppmuusika, milles kõnelevad jätkuvalt vanad elemendid, ent need on toimetatud teistsuguses järjekorras, olles teistmoodi kokku klapitatud ning aktsentidega vürtsitatud. Ka siin on olemas agressiivne gängstaräppi iseloomustav sõnaline pool, ent kussutava heli taustal omandab see vähemolulisema tähenduse. Vokaal on üles sätitud puhttehnilise instrumendina, mitte niivõrd maailmavaadet väljendava portaalina. Lihtsalt üks funktsionaalne element teiste võrdsete seas, Iuues nii tasakaalu- kui vastupunkti. See dekonstruktsionistlik, autoriteeti tõrjuv aspekt on võimaldanud räppmuusikal levida veelgi enam globaalselt, mille üheks koondpunktiks näiteks on saanud Bulgaariast kureeritav plaadifirma Dusted Wax Kingdom. 

 

8.0 (7.5-9.0)

Humanfobia – PHENOMENA (2022)

 

Internet Daemon

Bandcamp

Free Music Archive

 

• Witch house
• Drag house 
• Newbreed 
• Electronic music
• Experimental electronica 
• Dark electro
• Spoken word 
• Dark ambient 
• Musique concrète

 

Tšiili duo jätkab oma rida; ehkki laiemalt teistsugust, veelgi väärikamat teed – jätkuvalt hoides elus seesugust stiili nagu witch house/drag house nii isikliku muusikaloome kui netileibelite Internet Daemon (varase nimega Cian Orbe) ja Witch Spectra jooksutamisega. Mis omakorda tähendab kohustust leida nii artiste kui teemasid kogumike loomiseks. Witch house kahtlemata oli üks huvitavamaid stiilinäiteid kümnendatest, mis ilmselgelt osutas kristluse pankrotile religioonina – ilmselt need katoliku kiriku sisesed skandaalid avaldasid mingisugust tõrjuvat mõju; alateadvusest tõusis kaskaadina esile Lääne eelnev paganlik kogemus, nõidpreestrite mõjuväli. Albumi pealkiri osutab fenomenile, mis võib olla ka midagi ebaharilikku, üleloomulikku ja maagilist. See seitsmelooline on paras põrguline, mängides oskuslikult nii rütmide kui harmooniatega; lisaks tagurpidi rulluvad helisekventsid ning tavahelidest- ja kajadest läbiimbunud taiesed. Mist Spectra häälutused kõlavad vampiirnaise võrgutusena, mida ümbritsevad ämblikuvõrguna tihked tumekõlalised helindid – see on portaal, millest tahetakse põgeneda, mitte siseneda. Eriti ilmekas on lõpulugu "Into the Pit of Skulls", mis kõlab kui dialoog õudusfilmist sosinate ja karjatustega. Meisterlik teos igast asendist. 

 

8.5 (8.0-9.0)

Lhas Fawn – Numb Terra (2021)

 

Vulpiano

Bandcamp

 

• Drone 
• Electronic 
• Experimental rock 
• Minimalism 
• Avant-rock 
• Krautrock 
• Psychedelic 
• Motorik 
• Art rock

 

Soomlase Jetro Kaikkose 3-looline teos äigab ja kussutab samaaegselt. Algab motoorse droon- ja basstrummi hüpnodialoogina (millel omakorda rullub sünteetiline analoogstiihia), mis on allutatud minimalistliku kontseptsiooni saladusele. See saladus on küll tajutav, ent sõnadesse raskesti pandav. Kui selles pikalt kestvas loos (ka ülejäänud kaks kompositsiooni kestavad vähemalt 16 minutit) on kidrad tasalülitatud (Suppurate), siis järgmistes lugudes muutub pilt hajusamaks, lõdvemaks ja lõtke sisaldavaks. Motoorne pinge ja läige taanduvad, alles jäävad korduvad tsüklid elegantselt loiu trummeldamise ja sordiini alt kostuva kidratööga, mis pikapeale hakkab välja venima, elektroonilisemat ja kriipivamat kuju omandama ja üleüldse pööraseid pöördeid omandama – vist meenus loojale avaloo ind ja kompromissitus. Nimilugu-lõpulugu algab taas sulnilt ja aeglaselt, tagurpidi käänduvate kitarride ja ümberringi pühkivate elektroonilise uhtmetega, mis osutavad temporaalsele suhtelisusele – kõik sõltub taustsüsteemist ja horisondist. Kui see taustsüsteem koosneb huvitavatest eeldushelidest ja kontseptsioonidest, siis kuulajal ei teki mõtet asja tüütust venivusest ja kiusatus sellest loobuda. Nõnda see lugu elliptilisi mustreid esile lohistades lõpule jõuab. Väga korralik teos kokkuvõtvalt. 

 

8.5 (8.0-9.0)

Nicolas Tourney – Music for Piano (2021)

 

Eg0cide Productions

Archive.org 

 

• Drone 
• Avant-garde 
• Experimentalism 
• Conceptual 
• Microtonal 
• Psychedelic 
• Sound art 
• Abstract 
• Ambient drone

 

Täna on rahvusvaheline droon(muusika)päev. Mõeldakse ikka muusikat, mitte neid õhus surisevaid ja vajadusel tapvad asju pähe kukutavaid lennumasinaid (tõepoolest, mis viimase poolteise aasta jooksul on omandanud hoopis teistsuguse tähenduse). Nii et hoolimata selle 12-loolise üllitise nimest on tegu nimetet žanrisse kuuluva taiesega. Tõepoolest Prantsuse eksperimentaator kasutab ühte suurt Saksa tiibklaverit selleks, et objektidega prepareeritult võluda instrumendist välja mitte akorde, vaid resonantse – sageli nende tekkimiseks ja salvestamiseks pikki päevi kulutades. Need 56 minutit peegeldavad arenguid ja muutusi, sageli pelgalt vibreerides ja faase vahetades. Kord on tämber soojem ja emotiivsem, ehk isegi psühhedeelne; kord muutub taas abstraktsemaks ja pelgaks mõtte objektiks. Aeg-ajalt prepareeritud piaanole iseloomulik tämber tuleb esile, ent see helitsükli pulseerimise intensiivsus on tavalisest teistsugusem. Eks see ole seesmise tunnetuse küsimus, ent siinkirjutajale on see droonalbum keskmisest huvitavam ja kandvam. Väga meisterlik teostus viimase päeva lõpuks. 

 

8.5 (8.0-9.0)

Rog – Ambient Box (2021)

 

Bump Foot

Bandcamp 

 

• Ethnotronica 
• Ambient 
• Minimal synth 
• Deep house 
• Progressive electronic

 

Olen täheldanud, et albumid, milles osutatakse otse mingile žanrile, on tegelikult sellega kaudses ja keerulisemas suhtes. Rog on maininud 6-loolise albumi ajendina linna mürareostust, mille keskel tuleb meditatsiooniga leida tüüne meeleolu. Ämbient stiilina on esindatud paljudes žanrites, ning artist pakub laialdast kandepinda – alustades tablatrummide ja bassimüdina diskreetse dialoogiga, mis hilisemates lugudes asendatakse süvahausi, progressiivelektroonika ja suicide'iliku minimaalsündiga. Ning õhutatakse kuulajaid poolsosina saatel ise valikuid langetama. Nõnda see tasakaal leitakse, luues oskuslikult korrastatust, genereerides erinevate helide süsteeme ning takistades ebameeldiva (linna)müra sissetungi. 

 

8.0 (7.5-8.5)