Argali
- Avant-garde
- Microtonal
- Experimentalism
- Dark ambient
- Hauntology
- Ambient drone
- Abstract
- Micronoise
- Reductionism
- Ambient noise
- Microsound
John Lithiumi valenime taha poeb Nathan James Carter, ühendriiklasest eksperimentaalmuusik ning netiplaadifirmajuht (Argali). Käesolev kahest pikast kompositsioonist koosnev taies mängib pärishelide ja kujutlusvõime delikaatsel piiril, miski ja olematu kummituslikul eikellegimaal. Kõlab ju mõneti paradoksaalselt, et eimiskist luuakse igati veenvat helisubstantsi; sellest, kuidas heliloome loomuldasa osaks on fantoomhelid - ennekõike mikrotonaalses muusikas - on üksikasjalikult kirjutanud eksperimentaalmuusik ja muusikateoreetik Maryanne Amacher. Teiseks tooksin välja - ilmselgelt esimesega seonduvalt - subjekti aktiveerimise kuulamisprotsessis, liikumaks heliobjektile poolele teele vastu. Popmuusikas nii heliloojate kui auditooriumi seas pigem valitseb arvamus, et kuulaja peabki olema passiivne, saamaks siis väita, et konkreetne laul on väärt või on see läbikukkunud. Säherdust lihtsustatud arusaama ilmselt õõnestab turunduslik pool -- kas on satutud õige plaadi- ja produktsioonifirma alla, kuidas see suhestub kunati muusikailmas valitsevate trendide ja muu pullikakaga. John Lithium ei tegele mõttetusega, kuivõrd iga heli siin on maksimaalselt ära kasutatud. Konkreetsemalt tema muusikas on nii droonipõhist selgroogu, mille ümber tiirlevad peenosakesed, mis seda luustikku kas mikroskoopiliste satelliitidena saadavad selleks, et samaaegselt delikaatsete vilinate ja sahinate saatel õõnestada. Justkui madala intensiivsusega miilavat tuleaset võib kujutleda vaimusilmas, mis aeg-ajalt lahvatab viivuks leekidesse. Mõnikord juhtub ka nõnda, et nende 43 minuti vältel heliline lülisammas hajub koost kummastavasse seisundisse või arengufaasi, millest siiski tajutav energia ei ole kuhugi haihtunud. Kõik see veenvalt tolmleb kujuteldavates piirides. 9.0 (9.0-9.5)
