Petroglyph
- Dark ambient
- Musique concrète
- Avant-garde
- Spoken word
- Electronic
- Sound art
- Neoclassical
- Experimentalism
- Illbient
Moonphase'i 8-looline "Dark Assembly" on album, mis ei taotle pelgalt atmosfääri loomist, vaid ehitab kuulaja ümber omaette rituaalse, okultistliku heliruumi. Petroglyph Music-nimelise netiplaadifirma all ilmunud teos asetub korraga dark ambient'i, musique concrète'i, eksperimentaalelektroonika ja spoken word'i piirimaile, sidudes need orgaaniliseks tervikuks. Nimiloost avalugu haarab tähelepanu erakordse veenvusega. Shane Becki sugestiivne jutustus ei ole siin pelgalt sõnaline kiht, vaid võrdväärne instrument, mille ümber Øystein Q. Jørgensen - kes, muideks, on eelpoolmainitud viljaka plaadifirma üheks asutajaks - hoolitseb aeglaselt pulseeriva heliloome eest. Päris- ja tehishelide piire on teadlikult hägustatud -- looduslikud (vähemalt päris-) hääled, elektroonilised tekstuurid, praksuvad-prõksuvad murdosasekundid ning elektroakustilised resonantsid sulavad ühte nii loomuldasa, et kuulaja lakkab õigustatult peagi küsimast, kus üks lõpeb ja teine algab. (Mis ilmselt ongi ideaalhelindi üheks tunnuseks). Just selles sünteesis peitub albumi suurim tugevus. Becki narratiiv mõjub mütoloogilise sisekaemusena; avamata end üheselt, viitavad need inimese ja looduse ürgsele sidemele, rituaalidele, mälule ning sisemisele muutumisele. Druiidimotiiv mõjub sümbolina teadmistele, mis eksisteerivad väljaspool ratsionaalset maailma. Tema hääl juhatab kuulajat läbi piirsituatsionistlike seisundite -- ärkveloleku ja unenäo, materiaalse ja vaimse, teadvustatud ja varjulejääva, mineviku ja oleviku vahel. Narratiivid ei jutusta klassikalises mõttes lugusid, vaid kutsuvad esile kujutluspilte ja psühholoogilisi seisundeid, mille tähendus sünnib kuulaja enda teadvuses. Albumi emotsionaalne kõrgpunkt saabub loos "Slow Dance Of The Druid". Siin saavutavad Jørgenseni õhulised ämbientsed orkestratsioonid ja Becki meditatiivne deklamatsioon erakordse, teineteisse põimuva tasakaalu. Muusika ei taotle dramaatilist kulminatsiooni, vaid aeglast, peaaegu märkamatut transformatsiooni. Helid näivad keerlevat ümber kuulaja, puudutades kõige intiimsemaid hingekeeli ning tekitades tunde, nagu liiguks teadvus ringjalt valgusesse. Vaikne ekstaas, mis ei vaja valjuhäälseid žeste. "Dark Assembly" pakub eksperimentaalmuusika austajale nii tehnilist peenust kui emotsionaalset sügavust, tõestades, et tumeämbient peene helikunstiga mastis võib olla võrdväärselt emotiivne mistahes muusikaga. Need 29 minutit ei püüa subjekti vallutada agressiivse energia ning otseteed mööda, vaid meelitada ta aegamööda oma hämarasse, kuid kummaliselt lohutavasse maailma. 9.5 (9.0-10)
