Nowaki Music
- Progressive pop
- Art pop/rock
- Psychedelic
- No Wave
- Neokrautrock
- Avant-pop
- Improvised music
- Experimental pop
- Electronic
Jätkame Prantsusmaalt pärit muusikaga (lisandub ka Gallia omamaine netiplaadifirma Nowaki Music). Natural Snow Buildings'i hüpnofolgi juurest jõuan märksa hüplevama pealisstruktuuriga muusika manu; Volgane vajutab kohe gaasipedaali vastu kunstilise rokkmuusika matti, et jõuaks võimalikult paljudesse kohtadesse oma muusikaliste avantüüridega sõuda. Kui Volgane'i kaks aastat varem ilmunud taies "Rød Shor" (tõsi, nende vahel ilmus "Grimr", 2019; mille juurde jõuan ka millalgi) kiikus postrokilike laienduste, vaba jätsu hulluse, indielektrooniliste krõbinate ning progeliku popi piiridel - mida võiks kokku võtta kaasaegse krautrokina -, siis kõiki neid elemente on ka sellel 26-minutilisel taiesel kuulda, ent pügala võrra eneseohjelduslikkust on veelgi enam maha keeratud. Loomulikult mängitakse ka eelpoolmainitud elemendid ümber. Intelligentsete ja kompromissitute muusikute puhul seesugune käitumine, st eelmise albumi tegemisest tekkivate oskuste ja ideede uuendamine on ju iseenesestmõistetav. Väänates ja lähendades meeleolusid üksteisega ning ähmastades eri stiile -- jäts, improvisatoorne muusika, elektroonika on siin nii rööbiti kui üksteisest läbi mähitud. Mõned väljapaistvad isiksused ja entiteedid nagu Kevin Ayers, Magma, Organisation, Faust, Klaus Dinger ja La Düsseldorf, Achim Reichel & Machines, Gong, Serge Gainsbourg ning James Chance ilmuvad alateadvusest vaimusoppi -- artistid, kes armastasid popmuusikat, ent kes nägid seda rohkem või vähem läbi kõverpeegli koolutatuna (nii mehiselt loksutades läppuma hakkavat konnatiiki kui valades hapnikurikkust manu). Põlegu hapnik kuulaja ajus! 9.0 (8.5-9.5)
