Ba Da Bing!/RYM/Discogs
- Drone folk
- Ambient folk
- Avant-folk
- New Weird France
- Free folk
- Folk indie
- Weird folk
- Psych-folk
- Trance folk
- Space folk
- Experimental folk
- Post-folk
- Singer-songwriter
- Indie folk
Prantsuse tandem Natural Snow Buildings (NSB) on eepilise formaadi ja sisu meistrid. Kitarridega (ja ajudega) moosekandid, kes kasutavad pikki kestusi ja kihilisi tekstuure, loomaks nii tähtedest unistavaid (makrouniversum) kui sügavale oma juurteni-juurpõhjusteni tungivaid kaemusi (mikrouniversum) ning manades esile sügavalt müstilisi folgist ja droonmuusikast läbiimbunud maastikke. Mitteprantslaslike gallialaste Mehdi Ameziane ja Solange Gularte muusikat iseloomustab setõttu hiiglasliku ruumilise haarde püüe, maagilise atmosfääri manamine ning teenitult kättevõidetud kultusstaatus eksperimentaalse muusika maailmas. Viimati arvustasin neid ("The Winter Ray, 2004) 16.07.2025, kui skeptiliste muusika- ja filmisnoobide keskkonnas nagu Rate Your Music (RYM) ulatus nende jälgijaskond 14 620 isikuni (see näitaja on näiteks suurem kui Suede'il, Mercury Rev'il, Travis'el, Seefeel'il, The Orb'il, Bastille'il, M People' il jpt). Täna, 24.01.2026 - käesoleva muusikablogi 17. aastapäeval - ulatub see number juba 16 173 isikuni. Ning RYM-i keskmised hinded omavad suuremat väärtust kui Pitchfork'i kümnelised hinded, mannetuks lastud muusikakriitikamaastiku nõrkusest Eestis (kõiksugu aastalõpukokkuvõtete mõte muutub küsitavaks, kui seda arvustustega ei taheta toetada; häbitult vähe arvustusi on Eesti muusikakriitikamaastikul -- miks ERR-i virtuaalsel lehel ilmub nii vähe arvustusi? Seal peaks vähemalt ülepäeviti üks arvustus ilmuma). Kui eelpoolosutatud albumist lähtuda, siis samuti megasuur, 26 taiesest koosnev taies jätkab samuti talviselt. Eriti läheb see ilmselt korda parasvöötmes ning sellest kõrgemal elavatele olenditele, kelle DNA-sse see aastaaeg kuulub. Kõik, kes talve kiruvad, palun vaadake sügavale iseendasse. Üks (isiklik) arhetüüpne ettekujutus on seotud tohutu lumeväljaga ning lumesajuga, kui seisan selle välja ühes otsas, nähes kaugustest lähenemas isikut, kes lähedale jõudes hääbub eikuhugi. Ka siin kummardatakse Lumetoojat, seda, kes värvib kõik tagasi alguspunkti, st valgeks ja külmaks. Kõlaliselt kostub see nihetena ja modaalsustena müra ja vaikuse vahel, analüütilise transgressiivsusena kitarritekstuuride, drooniva folgi, mikroskoopilise müra ning ämbientmuusika vahel. Stiihiline tolm annab nende muusikale nii hinge kui tagab sidususe. Üheksakümnendate lõpus alustanud Solange Gularte'i ehk Isengrind'i ning Mehdi Amezian'i ehk TwinSisterMoon'i muusikat esitletakse siin kolmes sektsioonis -- nii kummagi soololoomingut kui ühisloomingut, st NSB-muusikat hõlmavana. Ma ei näinud põhjust neid erinevaid sektsioone eraldi kuulata, kuna NSB-muusika niikuinii on meta; mistõttu kummagi rõhuasetused sooloartistidena on NSB-i raames praktiseeritud rakurssidest lähtuvad. Kuigi valitud rakurssidest lähtuvad, ei tähenda see, et kumbki eraldi lisasügavust põhiprojekti muusikasse lisaks. Seda tuleb muidugi möönda, et Solange vokaalselt manab ja laulab sageli oma sooloosas, kõlades palju paremini kui mõni laialt idealiseeritud naisfolkar (Joni Mitchell, Vashti Bunyan, Linda Perhacs). Aga tundub, et ka NSB-i osas on vokaali märksa enam, kuivõrd ettekujutuslikult nii kultustes kui manamisel on häälel nii foneetiliselt kui semantiliselt keskne roll täita. 9.5 (8.0-10)
