Audiotalaia/Archive.org/Bandcamp
- Post-classical
- Ambient
- Electronic music
- Ambient drone
- Microtonal
- Post-minimalism
- Dark ambient
- Experimentalism
See album asub kusagil ämbiendi ja postklassika piirimail, skaleerides ja oskuslikult doseerides dünaamikat kahe sarnase stiili vahel. Mis täpsemalt eeldab stiilide piiride tunnetamist ning noile iseloomulike tunnustega oskuslikku ümber käimist. Ühelt poolt rulluvad üle kuulaja tummised orelihelid aeglaste helilainetena -- need ei ole pelgalt atmosfääri loovad taustad, vaid kannavad endas peaaegu kiriklikku suursugusust. Samal ajal või pärast seda ilmnevad helipildi teises otsas mikroskoopilised elektroonilised fraktaalid, mis surisevad ja sädelevad peeneks hööveldatud helikildudena. Peenekoelised ämbientsed droonakordid ilmuvad kusagilt, võtavad võimust ning seejärel vajuvad läbi pealispinna, luues ja muutes albumi dünaamikat fantastiliselt hästi. 5-loolise albumi rütmiline ülesehitus tugineb kordustele, mis on kohati hüpnotiseerivad, kohati positiivselt pealetükkivad (või ongi see üks ja sama). Need lummavad fragmendid sunnivad kuulama. Näiteks loos "FrankSlide" kaotab artist peaaegu kontrolli loo alguse üle -- heli tagasisidestus võimendub viimase piirini, ent naastakse elegantselt hüpnootilistesse kordustesse. Loos "Grand Corbeau" sisenetakse tumeduse sfääridesse, milles pahaendelise häälutamise saatel sukeldutakse hoopis süngematesse sfääridesse -- et mitte öelda, et see on satanistlik finess. Albumi tugevus peitub selles, kui hästi see töötab just siin ja praegu (eeldusel, et ämbientmuusikast ei tasu oodata revolutsiooni) – helide sulam, mis ei paku ehk maailmamuutvat elamust, kuid täidab ruumi ja teadvuse viisil, mis on ühtaegu emotsionaalselt rahustav ja teisalt intellektuaalselt irriteeriv. Lõpulugu "Ursus Arctus Horribilis" kõlab imetabaselt; näide sellest, kuidas iga album peaks lõppema. Kurb ja ülendav ühtaegu (nagu The Smiths'i "I Won't Share You"). Moonutades Charles Bukowski öeldut, et me ei palu ju õnne, vaid vajame lihtsalt vähem valu. Lõpuloo kontekstis näib siinkirjutajale, et vajame justnimelt seesugust kõditavat hingevalu. 8.5 (8.0-9.0)
