Nostalgie De La Boue
- Experimentalism
- Dark wave
- Post-industrial
- Sound poetry
- Ambient drone
- Psycho-acoustic
- Avant-garde
- Neoclassical
- Electronic music
- Dark ambient
See 12-looline taies Matt Dean'i sulest kõlab eheda näitena postindustriaalsest sfäärist. Postindustriaalne sfäär kahtlemata on seotud postmodernistliku afääriga. Stilistiliselt ja metoodiliselt siin piire ei tunnetata; mis puudutab tunnetuslikkust, siis asi on stiilist tulenevalt paratamatult piiratud -- olla tume, olla heliliselt veenev. Heliline palett on ehitatud düstoopilistele helimaastikele, milles tööstuslikud kajad põrkuvad progressiivelektrooniliste, droonmuusika ja neoklassikaliste struktuuridega. Kompositsioonid on loodud kihilistena, kus erinevad tekstuurid ja tonaalsused põimuvad omavahel. Kõiksugu elektroonilised efektid ja töödeldud vokaalid loovad sügavuse, mis lisab teosele rituaalse mõõtme. See ei ole pelgalt kuulamine, vaid kogemus, mis asetab kuulaja muusika sisemusse, muutes ta osaks teose sisemisest dünaamikast. Näituseks lugu "Sobbing" - koosnedes nuuksatustest, meeleheitlikest häälitsustest ja metalsetest kajadest -, loob atmosfääri, mis paneb kuulaja tundma end osana eksistentsiaalsest ängist. No peaks panema! Ent siin peitubki paradoks. Selleks, et olla veenev, peab artist tungima omaenese karkassi kallale, seda järama ja lõhkuma, seestununa enese üle (vähemalt osaliselt) kontrolli kaotama (nagu näiteks on toore mustmetalli praktika). Postindustriaalne muusika seevastu tundub sageli liiga formuleeritud -- helid on paika pandud, ennustatavad ning taas äratuntavalt kogetavad. Seda argumenti tuleb vaadata põhjendusena, miks sellele kvaliteetsele asjale ei saa päris maksimumpunkte anda. Aga väga hea on ta igatahes! 8.5 (8.0-9.0).
