Silber
- Field recording
- Drone
- Sound poetry
- Experimentalism
- Sound art
- Avant-garde
- Sound documentary
Kui 50ndatel prantslased Pierre Schaeffer, Bernard Parmegiani, Pierre Boulez, Luc Ferrari jt hakkasid pärishelisid salvestama, töötlema, teisendama, moonutama, vormima millekski muuks, siis oli see ju igati värskendav ja iseenesestmõistetav kontseptsioon. Võtta aluseks midagi, mis on n-ö päris, teha sellest midagi uut -- ning jätta mingi osa algmaterjalist samaks ka pärast töötlemist. Ideeliselt ja ideoloogiliselt väljakutsuv! Aga kui eesmärgiks ongi pärishelide salvestamine, siis tuleb küsida motiivi järele. Näiteks looduses salvestatu koju kättetoomine neile, kes ise ei viitsi või ei saa sinna minna. Selle miinuseks on looduse sünesteetiline avarus -- lõhnu ja värve helikandjaga kaasa ei saa. Teiseks motiiviks võiks olla helidokumentalistika -- jäädvustada kronoloogiliselt kas rännak või sündmus. Raske on öelda, et mida kujutab endast käesolev 14-looline teos. Siin on väga erinevaid helipilte -- alates laste mänguhetkedest ning õppemomentidest, täiskasvanute vahelisest ägedast tülist (kas see on tõeline või lavastatud? Arvan, et ehtne). Kui inim- ja loomahelid kõrvale jätta, siis lisanduvad motoriseeritud helid (sumisevad droonhelid, autode möödasõidus, helikopteri tiiviku vihin, lennuki turbiinide kummituslikud urinad jpm). Ning kolmandaks stiihilised loodushelid (tuul, lained). Missugune võiks olla sünergiline mört nende välisalvestuste vahel? Ehk just prognoosimatud helid (väldi algul lugude pealkirjadega tutvumist!), mis annavad tervikule eripärase tekstuuri. Selles seisneb ehedus ja katkendlikkus -- välisalvestustest moodustub ebaühtlane, kuid sihilikult katkendlik kuulamiskogemus. Helid on ju töötlemata ning vahetud ehk kohati ehmatavadki. Ent neis helides on kuulda rütmi- ja meloodiareegleid -- mis eeldab ju seda, et seesuguseid loomulikke kordusmotiive on meie ümber piisavalt -- vaid peatu ja kuulatu! Tõsi, mõnes keskkonnas on neid rohkem. Klassikul John Cage'il oli õigus väites, et kõik helid meie ümber on muusika. Siin on seda meditatiivset atmosfääri, mis omakorda eeldab helide kasvamist rituaalseks kogemuseks. Kokkuvõtvalt on sellel suurepärasel taiesel nii kuulaja kutsumist kui irriteerimist; (maha) rahustamist kui pingestamist. Üks tsükkel on täis -- kõik kordub taas (kas omaalgatuslikult või iseenesest)!
