Free Music Archive
- Post-rock
- Avant-rock
- Art rock
- Post-metal
- Experimental rock
- Drone doom
Kaheloolise 28-minutilise taiese taga on prantslane Simon Crasquin, kelle ühemeheprojektist on maha jäänud suht vähe tõendeid (kaks albumit lisaks veel suutsin leida). Avalugu on pikk 21-minutiline kompositsioon, mis otsib tasakaalu tüüne ja mäsleva liikumise keskel justkui puuront, et mitte vajuda põhja ja teisalt kanduda võimalikult kiiresti kaldale (vee kunatine voolamine on sümboliks). Lauge helimaastik - mis vargsi annab puurivate basside ja lõikavate kitarrikraabetega märku ees ootavast - muutub ajapikku galopeerivaks marsirütmiks. Enne crescendo't liugleb Simon Crasquin kosmilise amerikaana ulmas. Teine 6-minutiline lugu jätkub basstrummide pekslemisega, tõsi, tempo on maandatud; mille kohal püstloodis rifivad kitarrid. Pingestatud postrokk muutub tasahilju psühhedeelseks ja droonivaks metallmuusikaks. Ei ole väga suured muutused, ent mõju on ilmne -- tekitamaks kuulajas tektoonilist efekti. See efekt on ka eepiline, justkui oodataks mõnd kõrget aukandjat. Aukandja oleks sümboolne -- müstilise ülekandmine reaalsesse olukorda -- vaadates kaanepilti ning kuuldes kõledat tuult ulumas võib eeldada, et inimene on looduse meelevallas, ümbritsetud paksust lumest, külmast ning tormist, millega võitlemise peamisteks vahenditeks on albumi pealkirjas mainitud ahi ja lõke. Kõik need eeldused ja seda toetav muusika loovad meisterliku terviku.
