Eardrums Pop
Indie pop Alternative pop Twee pop Psychedelic Electronic Jangle pop Doo wop Synth-pop
Nullindate lõpus-kümnendate alul oli kolm väikest netileibelit (Bad Panda, Eardrums Pop ning Beko DSL), kes tõid iganädalaselt kas singlite või EP'de näol uueilmelist indimuusikat tuhandete kuulajate manu. Vahetevahel ilmusid ka kogumikud, mis andis tavapärasest rammusama kuulamiskogemuse. Võib-olla norrakate Eardrums Pop oli rohkem traditsioonilisema indipopi orientatsiooniga, mis tähendas peaasjalikult belleandsebastianlikku kurva alatooniga ent sillerdavat poppi; mille juured omakorda peituvad 60ndate psühhedeelias a la Love ning C86-liikumises. Eriti Sveamaa paistis sellesuunalise bändirohkusega silma. Nagu ikka -- kitarrid, klahvpillid ja sulnid vokaalid panustavad popvalemisse. Lihtsalt proportsioonid instrumentide vahel varieeruvad. Näiteks mõni lugu sisuliselt on elektrooniline/süntpop. Valdavalt muretu lõõritamine. Mis siin ikka rohkem jahuda -- kogumike mõte ongi, et kuulaja saaks asja lõdvemalt võtta. Spordist analoogiat otsides võiks seda võrrelda iluuisutamise galavõistlusega. Igaüks saab midagi endale välja noppida või kõrva taha panna. Kuigi ma vaatlesin ainult Volume B-d, siis tegelikkuses koosneb see suisa kolmest volüümist -- hea kuulata päiksepaistelisel pühapäeval.
