Pinktool – 2000-2011 (2022)

Trash Can Dance

Jungle Breakcore Alternative dance 8-bit Rhythmic noise Tracker music Acid techno Psychedelic Electronic music Sampledelic Electro pop Synth-pop Sound collage Freeformfreakout Acid house

Silver Lepik elik Pinktool paneb korraliku peo neil kolmel kassetil püsti. Madal ja kõrge, risune ja puhas kohtuvad siin -- mis on loodud eestimaise muusikaprogrammiga Sound Club. Meloodiates on kitši,  umpa-umpat ja enese üle naermist; aeg-ajalt ka idamaist rõhuasetust. Teisalt rütmilises dünaamikas on loogiline järjepidevus - 8-bitised rütmid arenevad breikbiidiks ning trummiks ja bassiks. Nii muusikaliselt kui ajaliselt ei jäänud happetehno- ja hauss algusaegadel kuigi kaugele (minevikku). Žanriliselt on asi veelgi kirevam -- tantsumuusika keskmest liigub asi koguni rokkmuusika äärealadele. Või miks koguni -- loomulikult nii peabki! Peaasjalikult on asi intensiivne udjamine -- sedalaadi mürarohked ent pop-puutega biidid on üks mängulisemaid ja elegantsemaid, mida siinkirjutaja on Eestis kuulnud (Mürgelmaschine tuleb lisaks meelde). Teisalt on vahel tunne, et muusika oleks justkui salvestatud pooleldi katkise helipeaga magnetofonile -- heli kerkiks esile justkui ühest küljest/kanalist ja on tajutav teise külje/kanali õrn kaja kusagil eemal. Igal juhul on see tervitatav. Kolmas kassett on veidi teistsugune nii vormistuselt, muusikaliselt kui koosseisult -- lisandunud on Neeme Lopp ja Martin Kauber. Osaliselt on need laivülesvõtted, muusikaliselt kas rokivad või tripivad; kuigi lugude struktuurid on lihtsustunud, kostub sellest jätkuvalt läbi algusaegade pinktoolilik pujäänlikkus. See on klassika -- selle juurde olen korduvalt tagasi pöördunud ning uusi aspekte avastanud. Hiljem on Silver Lepik teinud muusikat nii oma nime kui ka Crash Test MONEY-aliase all.