- Post-folk
- Experimental folk
- Lo-fi
- Singer-songwriter
- DIY
- Outsider music
- Bedroom music
- Folk indie
See 4-looline üllitis on nii DIY kui (üle)üldse olla saab. Alates kritseldatud plaadiümbrisest, anonüümsuse taotlusest ning sahisevast lindistusest. Lähedane, kes põgusalt kuulis seda, märkis, et see on rahustav muusika. Noh, ilmselt samamoodi nagu The Smiths'i eksistentsialistlikud ajakategooriaid ületavad lood "Asleep", "Back To The Old House", "This Night Has Opened My Eyes". Illinois'i osariigist pärit artist laulab allasurutud toonil elu karmist palest, kiirest aja möödumisest, kaotusvalust ja surma lähenemise tundest, ängist ja piinavast seesmisest valust. Õnnelike isikute nägemine tekitab meeleheidet ning meeleheide tekitab veelgi meeleheidet. Selleks, et sellest väljuda, tuleb ülenduda filosoofi tasandile. Filosoofia on lisaks kõigele elu teadus, mis annab mingil määral küünilisuse ja objektiivse (üleoleku) tunde, et emotsioonidele pasunasse anda. Emotsioonid on küll inimeseks olemise osa, ent tunded-tundmused ei tohi üle pea kasvada, takistamaks ratsionaalsust, teist inimeseks olemise tahku. Muusiku filosoofiliseks instrumendiks on sõnad ja kitarr, mis aitavad neid kuivanud mustreid nentida ja kaardistada. Tõepoolest, temaatikast tuleneva taaga raskust on maandatud lakoonilise kidrasõrmitsemise ja madaldatud vokaaliga,ehkki aeg-ajalt on seda vürtsitatud tahapoole liuglevate kidrade ja unustusse vajunud luupivate helinditega. Kimmas värk.
7.5 (7.0-8.0)
