- Musique concrète
- Electronic music
- Avant-garde
- Micronoise
- Experimentalism
- Organic electronica
Luua kontekste niinimetatud pärishelide abil näikse paljudele artistidele suur ahvatlus olevat. Teisalt võiks vastu pärida, et kas simulaakrumite loomine ei ole mitte pesueht düstoopiasse langemine, kuna pretendeeritakse reaalsusele, ometi seda saavutamata. Entroopilist barjääri ei ole me niikuinii võimelised hetkel maha murdma. Selle murdmine eeldaks juba jumalikku võimekust. Pigem seesuguse olukorra kestmine tekitaks inimeses ärevushäireid, depressiooni ja lõhestatust. Justkui linnuke puuris vaevlemas, suutmata murda mõnd pelka võret vabaduse teel. Ainult selle vahega, et ise ollakse end vabatahtlikult vangistanud. Kolmandaks võime seda mõista meelelahutusena. Milles see meelte lahutamine peaks seisnema? Kuidas see meid stimuleerib? Kas me kujutame end kuhugi loodusesse või mujale väliskeskkonda kohale? Mis praktiline väärtus sellel oleks? Kas avatud aknast pea välja pistmine ei pakuks tugevamat emotsiooni? Ilmselt helide järgnevus üksteisele ei pakkuks erilist väljakutset – lineaarsusel on näiteks minimalistlikus muusikas koht, aga selle funktsionaalsus on kavatsuslikkusega ratsionaliseeritud. Algul mainitud suurtest ahvatlustest rääkides on pärishelide kinnipüüdmine autentsel kujul artistidele väljakutse nii füüsilisel kui tehnoloogilisel tasandil. See on põhimõtteliselt asja ära õppimine, asjast sotti saamine. See on märksa keerulisem kui esmapilgul paistab. Palju on siin olnud küsimusi, kuulake vastuste saamiseks seda 30-minutilist üllitist.
