- Experimental rock
- Ambient noise
- Minimalism
- Psychedelic
- DIY
- Avant-garde
- Progressive rock
- Experimentalism
- Avant-rock
- Improvised music
- Lo-fi
- Art rock
- Experimentalism
Londoni mehe (jätkuvalt Inglismaalt – mitte vahtralehemaal asuvast Londonist, kus samuti voolab Thames`i jõgi) Dave Graham'i kuuelooline Earth Monkey Productions`i all on ühtaegu kummastav ja jõuline, samaaegselt toores ja mahlane. Mis asi see õigupoolest on? Ütleksin, et episoodiliselt pruun müra, mis on jäänud kidrameeste filtritesse kinni. Räpane heliessents, millele on antud võimalus täita ruum eksperimentaalmuusika algoritmidele rajanedes. Eks see muusika pärineb ajastust, mil heli oli paindlikum-elavam-värvikirevam ning inimesed ideedega täidetud ja märksa lootusrikkamad tuleviku suhtes. Distortion-efekt on kaalukas element käesoleval albumil, aidates luua kontrapunkti hägustatud pruunile taustale. Teisiti öelduna on pillutud liiva helikaarti ja kõlaritesse. Ülekantud tähenduses on see Dave Graham'i enda muusikalise professionaalsuse paigutamine (mänginud paaris proge/kunstrokk/metal-pundis) eksperimentaalmuusika hulluse altarile. Kontrollitud hullus? Kas hullus saab olla kontrollitud? Kas paremal juhul ei ole tegu mitte võltsfenomeniga, halvemal juhul tühistava vastuoluga? Muusikas ja kunstis on seda ilmselt võimalik ületada, päriselus oled kas süüdiv või süüdimatu (vajadusel tehakse see eristus). Muusika ei eelda erinevalt päriselust vastutuse olemasolu. Ometi viimast progerokilikku lugu (Graham laulab!) võib käsitleda nii oma pateetilistele ihadele järeleandmise kui teisalt eksperimentaaltendentside ja laulukirjutamise ühildamisena. Einoh, vägi kiirgab vägevalt siit läbi. Vägevalt äestab elik väestab ägedalt.
