- Synth-pop
- Avant-garde
- Krautrock
- Outsider pop
- Minimal synth
- Electronic music
- DIY
- Weird pop
- Singer-songwriter
- Synth-punk
- Lo-fi
- Synthwave
- Kosmische Musik
- Experimentalism
- Art punk
Prantsuse muusiku Florian Steiner'i kimbatust tekitava nimega album – on see siis lakooniliselt omanimeline või hoopis "(none given)" – anti algselt välja Los Emes Del Oso-nimelise eksperimentaal- ja veidrat muusikat üllitava netileibeli all kaheksa aasta eest. Salvestatuna algselt kassettmakile (ning digitaalsele lisaks üllitatud kassettlindil väikeses tiraažis) on selle kaheksaloolise üllitise stilistiline diapasoon üsna lai – külmades toonides minimalistlikust sündimuusikast ning haaravast psühhedeelsest süntpopist nurgelise ja kriiskava süntpungini a la Suicide ja The Cardboards ning sergegainsbourgilike kaemusteni lo-fi võtmes ning keeruliste krautrokk(al)keemiliste kaemusteni a la Conrad Schnitzler'i ja Asmus Tietchens'i sooloalbumid. Eks neid žanrilisi varjundeid on teisigi. No veenab küll see Gallia veidrik, kuna ehtprantslaslikult on temas pompöössus ja uhkeldamine ning teisalt ebaprantslaslikult oskab seda tähele panna ja selle üle naerda – seda moonutades, peites ja hüljates. Mõni teine võib-olla lihtsalt ütleks – ristates kõike seda üksteisega. Nagu juba aru saite, maksimumlähedased punktid tuleb selle eriilmelise ent kenasti koospüsiva ja terviku moodustava albumi eest loovutada. Kerge südamega annan.
