- Art pop
- Experimental pop
- Post-pop
- Avant-pop
- Electronic
- Sophisti-pop
- Singer-songwriter
- Ambient pop
- Cinematic
- Baroque pop
- Psychedelic
Scott Walker on surnud, aga tema halo ja vaimsus hõljuvad jätkuvalt ümberringi. Teate ju küll seda kosmopoliidist samettämbrilist baritoni, kes sündis ameeriklase ja frankokanadalanna perre, aga enamuse oma elust veetis ja kuulsuse saavutas Britannias. Kes 60ndate teisel poolel oli The Walker Brothers'i koosseisus biitleid kukutamas, aga pärast soolokarjääri jätkates keeras asjadele väga kummastavaid vinte peale. Kelle mõjukus ja kaja on ulatunud järgmise ja ülejärgmise generatsiooni muusikuteni, sh Eestis ((Andres Lõo (album "Love Bomb Letter") ja Mart Avi)).
Ateenlase Johnny Labelle'i teine üllitis on fantastiline kummardus popikoonile, võttes vaatluse alla teatud hämaramad nurgad ja võimendades seda uue väärtuseni – samas säilitades terviku võimsate avangardlauludena. Mõni võib öelda, et mis paganama kloonimine leiab siin aset. Isegi kui see nõnda oligi plaanitud, on tulemus jahmatamapanev – justkui Johnny Labelle oleks seestunud, et anda Scott'ile veel üks võimalus. Viimane võimalus, et täiusena ilmneda. Maskuliinsus läbi astraalkeha. Eksperimentaalne hullus taltunud popvalemis. Üks selle aasta parimaid albumeid. Popalbumina kindlasti. Ning "The Dolphins" ja "The Beginning Of The End" on supernoovad selles galaktikas, mille on üllitanud Kreeka leibel Inner Ear.
