- Sampledelic
- Art pop
- Sound collage
- Avant-pop
- Progressive
- Electronic
- Experimental pop
- Psychedelic
- Electro-acoustic
Eddie Palmer on (või oli) pool duost The Fucked Up Beat ja selle pärandi kandjast ja edasiarendajast CLOUDWARMER. Viimase all üllitasid nad (Brett Zehner on teine pool) eelmisel aastal koguni viis albumit. Triloogia "Monolith" oli kahtlemata üks väljapaistvamaid muusikalisi elamusi. Peaks küsima, et mille poolest erineb mehe sooloüllitis duo albumitest? CLOUDWARMER'i omadest õigupoolest ei erinegi, kuna valdav on popmuusikale sisutiheda ja maitseka eksperimentaalaspekti lisamine. Kui The Fucked Up Beat edastas meile kummituslikke hõllandusi linnamüütide ja vandenõuteooriate lainelt – mille helidest imbus kõhedust ja võõrandumistunnet, pahaendelisust ja kadunud aegade naasmist, siis CLOUDWARMER reserveeris ühe sektori oma kontseptsioonis just popmuusikale. Eks ole eksperimentaalmuusika suur probleem olnud aastaid, et kuidas end nähtavaks teha ja ümbritsevat rohkem mõjutada. Kas vältida popelementide kaasamist või mitte, st loota pelgalt endast mitteolenevatele teguritele? Radiohead näiteks – kellega sarnasust on osades lugudes kuulda – oli juba teinud end vägagi kuuldavaks enne eksperimenteerimist albumil "Kid A" ja "Amnesiac" (ühe salvestamisperioodi kaks last). Siinkirjutajale on see 16-looline üllitis oivaline teos, kuna avardab loomuldasa ruumi ja fantaasiat, hingates ja avardudes, eemaldudes moevooludest ja klišeelikest produtseerimisvõtetest ning steriilsest nüridusest. Oleks sel albumil mõne kuulsa artisti nimesilt küljes, peetaks seda tolle artisti parimaks. Äärmiselt kurb on, et seda ja eelpoolmainitud projektide albumeid ei ole üles leitud.
