Blogiarhiiv

7/27/2026

Maalem Aziz Arradi -- Gnawa Lila Vol.2 (2026)



Ayan

  • World music 
  • Gnawa 
  • Ethnic music 
  • Improvised music 
  • Ritual music 
  • Psychedelic 
  • World fusion

1968. aastal Marrakechis sündinud Aziz Arradi - tuntud ka kui Aziz “Rasta” - on Lõuna-Maroko sügavates vaimsetes ja muusikalistes traditsioonides juurdunud gnawa maâlem ehk meister. Medinas üles kasvanud ja juba varasest east alates sukeldus ta gnawa kultuuri helidesse ja rituaalidesse. Ta sai lapsepõlves mqadima juhendamisel initsiatsiooni, astudes mitte ainult muusikalisele, vaid ka vaimsele teele. Liladel ehk öistel tseremooniatel osalemisega õppis ta gnawa praktika sümboolseid, rütmilisi ja tervendavaid mõõtmeid, algul qraqebi - orjade ahelate kõlinat meenutavad metallist kastanjetid annavad tugeva, meetrilise rütmi - ja hiljem guembri - kolmekeelne bassikitarri meenutav nahaga kaetud keelpill - kaudu. Teismelisena harjutas ta Marrakechis koos tuntud vanematega, sealhulgas lugupeetud Maâlem Samiga, esinedes ja õppides traditsioonilistes ringkondades. See praktiline edasiandmine kujundas tema võimsa rütmitaju ja sügava arusaama transipõhisest esinemisest. Hiljem jätkas ta oma kunstilist arengut Maâlem Abdeltif el sidi Amara käe all, lihvides oma rolli nii guembri mängija kui ka solistina, kehtestades end täieõigusliku maâlemina, kes on võimeline juhtima tseremooniaid ja ansambleid. Aastatega on Aziz Aradi navigeerinud traditsiooni ja modernsuse vahel, panustades projektidesse, mis toovad gnawa muusika laiema publiku ette, jäädes samal ajal selle rituaalsetele alustele toetunuks. Tema stiil peegeldab Marrakechi koolkonna intensiivsust ja löökpillienergiat. Tänapäeval on ta pühendunud teadmiste edasiandmisele, andes need edasi noorematele põlvkondadele ja säilitades gnawa kultuuri elavat pärandit. Kuulaja võib nende nelja loo vältel nautida sügavaid rituaalseid juuri toore rütmilise jõuga. Tema kõlapilti juhib guembri hüpnootiline pulss, transsi tekitavad gruuvid ja Marrakechi koolkonna löökpillide intensiivsus. Autentne, minimalistlik ja võimas muusika paikneb rituaali, gruuvi ja globaalse põletusahju - jätsu, etnomuusika ning improvisatoorse muusika - ristumiskohas. Kuivõrd gnawa näol on tegu rikkaliku muusikalise ja rituaalse traditsiooniga, mis ühendab Lääne-Aafrika juuri, sufismi, berberi elemente ja islamit, siis 2019. aastal kanti see UNESCO vaimse kultuuripärandi nimekirja. Gnawa rahvas pärineb peamiselt Sahara-aluse Aafrika (Saheli piirkonna) orjadest ja nende järeltulijatest, kes toodi Marokosse alates 11.–12. sajandist, mis intensiivistus 15.–17. sajandil. Orjakaubandus kulges läbi Sahara kõrbe, ning peamisteks keskusteks kujunesid Marrakech ja Mogador. Nad säilitasid oma aafrikalikud uskumused (animism, vaimude kultus), ühendades need islamiga, eriti sufismiga. Gnawa sünkretistlik kultuur ehk aafrikalikud elemendid (rütmid, tants, vaimud) sulanduvad moslemi araabia ja berberi mõjudega. Näiteks siin mehed huilgavad ja jauravad viisil, justkui hüljanuks aegruumi! Nende viis minutit vähem kui kaks tundi kestva sessiooni vältel võib kogeda artistide ekstasi, transsi, intensiivsust kui ka mahajahtumist. Kuivõrd eelnevalt kirjeldatut arvesse võtta, siis kuulmekäikudesse paisuvaga samavõrd oluline on ka nägemisimpulssi ergutavad (ring)tantsud ja soolotantsud, instrumentidele lähenemine ja mängimine ning publiku reaktsioonid. Võimas! 8.5 (8.5-9.0)