Silent Flow/Archive
- Ethnotronica
- Experimentalism
- Electronic
- Avant-garde
- Sound art
- Sampledelic
- Post-industrial
Kõigepealt märgin seda, et täna saanuks The Fall'i hing, südametunnistus ja selgroog Mark E. Smith 69-aastaseks. Popstaar, kes ei teadnud midagi sellest, kuidas seda olla, mistõttu ta oligi nii muusikaliselt kui suhtumiselt äge tüüp. Kuigi ta otsesõnu ei armastanud etnotroonikat, siis elektroonikat ning rockabilly't ikkagi, segades oma postpungi-juurtega. Sel 4-loolisel hakkavad torupillid torisema tugeva vinüülikrabina saatel, millega siin-seal liituvad inimhääled jutuvadana -- kohati kui kusagil pikas koridoris distantsilt kuulajale kõrva kostumas, kohati sosina ja isegi ülemeelikute naeruturtsatustena. Selle taustal klõbisevad suht anonüümsed süntesaatoriakordid, mis midagi lisavad, ent mida, täpselt ei oskagi sõnastada. Torupillid igatahes on ägedad, eriti kui neid on programmeeritud vaikseks, seetõttu ähvardavaks manaks. Siin-seal liituvad jätsu- ja impromuusikaosad, ületades programmeerimisest tulenevat masinlikku staatilisust. Lemmiklooks on "Jardins A La Nit", milles jahejätsulõiked paisuvad eepiliseks, kus elektroonika ilmutab hingelisi liigutusi ning tulemus kõlab ideaalse hilisõhtumuusikana. Aga tipphetkeks on ka nimiloos tagasisidestusena vilisevad heliefektid üle kogu helispektri. Heas mõttes raputav muusika, milles on ka õnneks piisavalt sügavust. 8.5 (7.5-9.0)
