Textural Healing
- Drone
- Ambient
- Post-minimalism
- Ambient noise
- Electronic
- Sound art
- Lowercase
- Experimentalism
- Abstract
- Avant-garde
- Micronoise
Soomlastel on seesuguseid artiste, kelle muusika kõlab kolistamisena ja märostamisena maailma veerel. Või siis viimse kontserdina enne viimsepäeva kohtumõistmist. Ilmselt Pan Sonic on parim ja tuntuim näide sellest. Aga ka obskuurne artist Tuomo ehk Thuuooom või Thuoom - olenevalt albumist - omaenda netiplaadifirma Textural Healing all üllitas palju muusikat rohkem kui kümnendi vältel. Käesoleval 4-loolisel muutuvad teravad droonhelid sulniteks sfäärilisteks helideks, et seejärel abstraheeruda lainetavaks sahinamereks. See, mis algab teravate, nõelavate droonide väljana, lõdvendab järk-järgult haaret, sulades pehmeteks, sfäärilisteks helideks, mis näivad õhus hõljuvat. Muutus ei ole järsk ega tundeline; justkui iga sagedust oleks kannatlikult lihvitud, kuni selle teravamate servade tagant paljastub varjatud soojus. Avalõike kahtlemata määratleb pinge -- droonid lõikavad läbi stereovälja metalse järjekindlusega, luues sisuliselt arhitektuurse ruumi. Nendest helidest kiirgab füüsilisust -- need suruvad kuulaja vastu, pannes proovile nii lävesid kui ootusi. Kuid isegi oma kõige karmimates ja peenemates modulatsioonides vihjab artist kõige all toimuvale liikumisele, mis viitab sellele, et see jäikus on vaid pikema evolutsiooni esimene etapp. Plaadi edenedes tekstuurid ümarduvad -- lineaarsed helid muutuvad ning hakkavad õitsevad pehmetes, sfäärilistes vormides, hajutatuna ja helendavana. Need lõigud tunduvad hõljuvat, justkui oleks gravitatsioon maha surutud. Harmooniad kattuvad õrnade lainetena, luues sisemise avaruse tunde. Just siin paljastub teose emotsionaalne tuum: mitte mingisuguse tavapärase meloodia, vaid resonantsi ja hääbumise vastastikusest mõjust väljakasvava naudinguna. Viimases osas abstraheerub muusika veelgi, lahustudes lainetavasse müramerre. Loote ja mõõna loogikat järgides kihid kerkivad ja taanduvad, võttes endaga alati midagi kaasa ning moodustades nihkuvaid mustreid, mis autasustavad tähelepanelikku kuulamist. Esialgne teravus ei kao ju kuhugi; see lihtsalt on imendunud, jaotatud tekstuurina laiemas, voolavamas kontiinuumis. Ühesõnaga -- lihtsat ei ole selles midagi. Need 24 ja pool minutit näitavad nii instinktiivset kui ratsionaalset arusaama dünaamikast ja transformatsioonist. Teekond ääre pealt avarasse vette näikse sidus ja eesmärgipärane, kutsudes kuulajat sukelduma helisse kui protsessi -- kui millessegi, mis lõikab, haarab ja lõpuks haarab endasse. Ka see avarus abstraheeritakse, nistmttu tekivad kohati küsimused, et millest ma kuulajana õieti osa saan? 9.0 (9.0-9.5)
