Alg-a
- Post-classical
- Art music
- Avant-garde
- Dark ambient
- Glitchtronica
- Sound poetry
- Experimentalism
- Electronic music
- Neoclassical
Alguses võib see 5-looline üllitis tunduda staatilisena, isegi inertsena -- justkui midagi tõeliselt ei rulluks lahti. Ometi hakkab iga mööduva minutiga selle pealtnäha rahulik (im)pulss paljastama hoolikalt struktureeritud ning vaoshoitud energiaga heliilma loogikat. Helimaastik liigub rahutu varjuna, hiilides ja sumisedes mehaanilise eluna. Helid näikse olevat kergelt vinnastatud, valmis hüppeks justkui mänguhoos kodutiiger, kelle innukus võib lõppeda kriimudena väljakutsuja kätel ja jalgadel; nurgelised toonid, fragmentaarsed mürad ja haprad harmooniad ühilduvad hammasratastena selles isevärki kellavärgis, mille rütm näikse iga hetkega nihkuvat veidi paigast ära. Siin on aluseks pinge -- kombitav hõõrdumine orgaanilise ja kunstliku vahel. Naisvokaal triivib läbi helimaastiku mitte traditsiooniliste meloodiatena, vaid tekstuuriliste niitidena, lisades nii inimlikku soojust kui ka veidi kõhedusttekitavat distantsi. Nii Elisabeth Fraser, Brigitte Fontaine kui Diamanda Galas sobituvad ühte valemisse. Nende häälte narratiivne toon ja omapärased hääldusefektid toimivad emotsioone esilekutsuvate viitadena üdini eksperimentaalsel maastikul. Kontrast nende vokaalsete žestide ja luukerelise instrumentaalse raamistiku vahel loob veidra poeesia, mis võlgneb rohkem dissonantsile kui harmooniale. Seda kohati veelgi võimendavad hullusest vallanduvad karjed ning neurootilised naerukatked. Aga jah, 28 minuti ja 49 sekundi lõppemise lähenedes muutub see, mis algselt tundus väheütleva, ehk isegi külma struktuurina, millekski keerukaks ja elavaks. Paralleelsed narratiivid - heliline, vokaalne, emotsionaalne - ilmnevad pinge ja vabanemise õrnas tasakaalus. Aeg-ajalt tundub, et elementide pealtnäha kokkusobimatus annab teosele sidususe: iga fragment liigub omas suunas, kuid kõik jäävad seotuks ühise gravitatsioonikeskmega. Lineaarne kulg peatub, vorm avardub ja laieneb väljapoole, aktsepteerides vastuolu eneses. See on hõõrdumise ja vabaduse peen triumf -- helimaailm, mis püsib veel mõnd aega pärast viimase tooni lahustumist. 8.5 (8.0-9.0)
