Mayoware
- Experimentalism
- Harsh noise
- Lo-fi
- Slacker folk
- Post-psychedelic
- DIY
- Freeformfreakout
- Psycho-acoustic
- Avant-garde
- Drill and bass
- Breaks
- Sampledelic
- Sound collage
- Breakcore
Nipponimaa Mayoware-nimelise netiplaadifirma all üllitatud 11-loolise kõige vähem huvipakkuvamad osad on ühelt poolt toores (valge) müralaine (keda see ikka huvitab, kui kõik kõrged-madalad sagedused korraga näkku paisatakse -- seda kogetud maa-ja-ilm Merzbow'd ja Hanatarashi kuulanuna) ning teisalt magamistoas kidra plõnnimise saatel jorutamine (mis on veelgi tüütavam). Õnneks kirjeldatud episoodid on kohe albumi alguses -- pärast seda hakkab muusika elama. Vabas vormis psühhiliselt ära pööramine kohtub elektroonilise muusika ja edasi-tagasi põrkuvate biitide ja tumeämbientsete kajadega; sinna sekka aeg-ajalt lastakse fragmente tuntud meloodiatest -- ainult nii palju, et äratundmisrõõmust tulenevad tundmused ellu äratataks, et pärast seda ikka edasi käänduda ja väänduda. See ei ole ju eesmärk omaette, kuivõrd helile kui lainele antakse kohane mänguline vorm. Kohati meenuvad CAN'i klassikalise albumi "Tago Mago" kaks kõige katsetuslikumat oopust "Aumgn" ja "Peking O", milles oli suur osa jaapanlasel Kenji "Damo" Suzuki'l. Kokkuvõtvalt -- tulemus on nutikalt meelierutav ja meelierutavalt nutikas.