Blogiarhiiv

5/05/2023

Nick & the Nod – den Besten! (2022)

 
 
  • Art punk 
  • Parody 
  • Post-punk 
  • Synth-pop 
  • Synth-punk 
  • Alternative rock
 
Edastati uudis, et Ed Sheeran mõisteti plagiaadisüüdistuses õigeks – Marvin Gaye pärijad-lähedased ei saanudki 50 miljonilist kooki 50 miljonilise moosikihiga. Enne seda olla laulja ähvardanud, et süüdimõistmise korral võib lõpetada oma karjääri. Mnjah... . Siinkirjutaja on kuulanud mainitet staari umbes minuti jagu...lihtsalt rohkem ei tahtnud...liialt "mürane" oli heli. Mark E. Smith oli mees, kes pidas Joy Divison'it ja The Cure'i tühisuseks, Pavement'i ja LCD Soundsystem'it pelkadeks ahvideks. Võib-olla selle viieloolise suhtes olnuks ta armulisem, kuna see on otsene The Fall'i paroodia mõne(sekundiliste) osutustega (gei)süntpopile (nt Soft Cell'i "Tainted Love"). Pigem mitte. Aga eks igaühe otsustada ole, on see õnnestunud või hoopis tüütu käkk. Aga mul on ettepanek – loodagu tehisintellektuaalne muusikaline rakendus, mis koosneks  MES'i, Stockhausen'i, Kevin Ayers'i, Jaki Liebezeit'i, Richard H. Kirk'i, Angus Maclise'i, Burt Bacharach'i, (varase) Tim Hecker'i, Miles Davis'e, Ennio Morricone, Johnny Marr'i ja Robert Fripp'i intellektuaalsest pärandist. Oleks, mida väärikalt lõplikult lõpetada selmet (uut) saasta genereerida. Lõpetatuses ja vaibumises on mõte, onju? 
 
6.5 (6.0-8.0)