Blogiarhiiv

4/17/2023

Best of Beat Generation (2012)

 
 
  • Avant-garde 
  • Jazz 
  • Easy listening 
  • Experimental electronica 
  • Sound collage 
  • Spoken word Conceptual Experimentalism 
  • Avant-electronica 
  • Storytelling 
  • Sampledelic 
  • Improvised music 
  • Sound poetry
 
Kuivõrd käesoleva megakogumiku (47 taiest!) nimi vihjab biitpõlvkonnale, siis kõigi eelduste kohaselt võiks kuulda (vähemalt kuulsamate) biitnike häält. Seda saab. Teiseks eelduseks on uuendusmeelsus – valdavad kõiksugu väänatud ja sikutatud elektroonilised eksperimentaalhelid ja avangardvormid-ristandid. On aeglasemaid-kiiremaid rütme ristatuna inimhääle ja sämplitega; enamasti on tegu skisoidse polüfoonilise muusikaga, kus ühes ja samas loos jooksevad eri teemaarendused eraldi (ent paralleelselt). Esineb rütmide-helide äkilist vaheldumist, mis eksaktselt vahendab poeetide meeleolumuutusi. Eks siin kogumikul kõneleb eeskätt William Burroughs'i vaim, kes võttis kasutusele (teksti) dekontekstualiseerimise helikollaaži vormis, võimaldades sedasi avalikus ruumis manipulatsiooni, häiritust ja propagandat. WB kirjutas instruktsiooni sellesuunaliste kunstiliste praktikate läbiviimiseks (nn elektrooniline revolutsioon), mis avaldas tugevat mõju industriaalpioneeridele Richard H. Kirk'ile ja Throbbing Gristle'ile, kes hakkasid heliloomingus vastavaid või sellest tuletatud meetodeid teostama. Aga ka Mark E. Smith'ile, kes kasutas diktofoni The Fall'i esinemistel. See on meetod, mis on tulnud, et jääda. Olles kunati värske. Teksti on siin ohtralt, saamaks ülevaadet tollaste poeetradikaalide vaadetest ja murepunktidest. Poliitiliselt oldi valdavalt sedasi, et Punase Väljaku puuslikud olnuksid väga uhked. Samastatakse fašism ja kapitalism; viimase vereringe käivitajaks olevat sõda. Revolutsiooni eelduseks olevat vennastumine, ent tekstidest kumab läbi misantroopiline alatoon – ei ole lootust. Ärge lootkegi, kuna inimene on saamahimuline ja egoist. Ja ei taha muutuda. Kogumikes viimasesse veerandisse sugenevad seksuaalse alatooniga tekstid, mis kõiguvad õrnast räige masohhistliku vägivallani (eriti üks lugu, kus ori kutsub isandat end kõikvõimalikel viisidel seksuaalselt tarbima ((ilmne osutus sotsiaalsele (ebaõiglusele) kui konteksti loovale ning teisalt seksuaalse plahvatuslikkuse personaalne tasand)); jätsu- ja meeleolumuusikahelid loovad siin pooltoone. Artiste on Le Colibri Nécrophile'i koostatud ja üllitatud kogumikul palju, ent mitte neljakümne jagu, kuivõrd ollakse esindatud mitme kompositsiooniga. 
 
8.0 (7.0-8.5)