- Singer-songwriter
- Art pop
- Experimental pop
- Post-pop
- Avant-soul
- Sophisti-pop
- Avant-pop
- Electronic
- Alternative R&B
Ei meeldinud siinkirjutajale Mart Avi paari aasta tagune album "Vega Never Sets" – pärast eelmist kolme suurepärast teost –, mistõttu ei olnud ma kuigi positiivselt häälestunud uut albumit kuul(a)ma. Õnneks kuulates pessimism hajub ja muusika tõuseb. Loomingulised poorid on taas artistis avanenud ning väljendusrikkus ja tundeküllasus õitseb. Ei ole õnneks enam ühe tuntud muusikaloomisprogrammi šabloonset reetlikkust siin tunda. Tundub, et Avi on ratsionaalselt hakanud loomingulisust kanaliseerima, hakanud varasemat eksperimentaalset tulevärki piiritlema, et anda võimalus endale artistina leida kindlapiirilisem ja kestvam kuvand; et millele ka tulevikus toetuda ja pühenduda. Et saaks leivakäärule ka võid peale määrida. Võib-olla eelneva albumi keskpärasust saabki vabandada teelahkmel seismisest tuleneva ebakindlusega – seevastu praegu on Mart Avi varasema postpopartistina tasa, targu ja kindlalt sisenemas moodsa soul- ja R&B-artisti kuvandisse. Eelpoolmainitet šabloonsus on popmuusikas obligatoorne, iseenesestmõistetav; ent sellega ümberkäimise oskus eristabki meistreid keskpärasusest. Kindlasti üks väljapaistvaimaid (pop)albumeid AD 2022.
8.5 (8.0-9.0)
