- Lo-fi
- Experimentalism
- Sound poetry
- DIY
- Avant-garde
- Psychedelic
- Musique concréte
- Improvised music
- Primitive music
- Bedroom pop
- Ambient
Noil hetkil, kui ma olen muusikalisest olukorrast rääkides ülistanud nullindate lõppu ja kümnendate algust, siis olen muuhulgas silmas pidanud lo-fi ja DIY-kultuuri õilmitsemist. Viimast rõhutatult silmas pidanud. Olulisel kohal liikumises oli USA platform CLLCT ja Hollandi netileibel Rack & Ruin Records, mida juhtis tulbimaal resideeruv inglismann Dean Birkett; kes korjas internetifoorumitest üle ilma koduste vahenditega muusikat loovad artistid kokku, toimetades järjepanu kolm aastat (2008-2011). Küllalt artiste varjus mitme pseudonüümi taha (sh Robby Massey, olles tollal dessktop ja A Warmth). Kokku kogunes natuke üle sadakonna üllitise, milledest käputäis jääb jutuks olevate artistide hingele. Nende hing on äraspidiselt vuajeristlik, ent kombekuse piiridesse jääv. Avatud teistele, et siseneda, pealt vaadata ja saada inspireeritutki. See kogum, mis koosneb küll 11 heliepisoodist, ent saavutab vaevu keskmise poploo pikkuse kokku, on ühelt poolt kibemagusalt nostalgiline ja teisalt piisavalt meeli ärgitav. Olles ühtaegu infantiilne ja lõbus ning teisalt kompromissitult otsinguline, on see meeldiv teos, milles mängutoosidest maha mängivad helid ja mäuguvad-määgivad inimhääled vahelduvad psühhedeelsete oreliimprode, väänatud (konkreet)helide, kummituslike kajade ja vabas vaimus kilina-kolinaga. Ehk žanriliselt oleks seda väär nimetada magamistoapopiks, kuna selle kese on eksperimentaalne ja laialivalguv. See on keskkond, kus inimese enesesse käänduv mängulisus pääseb valla, andes eksistentsile nii mõtte kui tulemuse.
8.0 (8.0-8.5)
