Blogiarhiiv

9/05/2022

The Never Years – Life of Dreams (2011)



  • Chillwave 
  • Dream pop 
  • Indie pop 
  • Electronic 
  • Ambient pop 
  • Synth-pop 

Hämmastav on, et kui ruttu aeg tegelikkuses möödub. Ning samas kümne aasta tagune aeg paistab väga kaugel olevat. Sinna vahele mahub palju sündmusi. Eks ajakulu kiirus olegi peamine põhjus, millega inimesele surelikkust meelde tuletatakse. Aga surelikkus ja selle realiseerumine võib võtta kummastava kõverpeegelduva kuju. Näiteks üleeile viimase NLKP peasekretäri ärasaatmisel Moskvas visati risti kõvasti ette. Ei tea, kas see tuli kristlikust halastusest või ajaloolisest teadmisest, et NLKP koos peasekretäridega võitles usulise vabaduse eest nii, et kirikutornid varisesid ja kirikus käivaid inimesi pandi salaja ligimesearmastusest kirja. Stalin ja teised tippkommunistid keeraksid praegu nähtu peale ilmselt teist külge hauas. Oleks eluohtlik olnud, kui keegi Koba matustel oleks risti ette heitnud. Skisoidne oleks mõelda, et keegi Stalini haua ees Kremli müüri ääres sedasi teeks. Suurim nali on see, et see ei ole tegelikult nali. Ilmselgelt seda tehakse. Mõnes mõttes see muusika ilmumise aegu ilmestas muretust enne sünget perioodi. Unenäopopist ekstraheeritud helged meeleolud, orkestreeritud süntesaatorid ning hüpnootiliselt põrkavaks programmeeritud rütmid loovad maguskibeda tundmuse hinge. Siin ei ole kuigi laia stilistilist diapasooni albumi lõikes. Kiidusõnad lähevad ka Prantsuse plaadifirmale Beko DSL, kes hoolitses seesuguse heli esiletoomise eest. 

8.0 (7.5-8.5)