- Ambient drone
- Dark ambient
- Post-industrial
- Electro-acoustic
- Sound art
- Microtonal
- Avant-garde
- Acousmatic music
- Experimentalism
- Minimalism
- Microsound
- Abstract
- Micronoise
Ma olen Hollandi plaadifirma Moving Furniture Records`i all üllitatavat muusikat seni üsna ühekülgselt mõtestanud – st kui aktualiseerivat ja genereerivat heli. Äkki annab see muusika edasi hoopis hinge tumedamate värvingute ja impulsside kirjeldusi. Kas inimese seesmine tumedam pool-hingeseisund on mitmekesine ja rikas? Ei tea, ei pruugi olla. Võib-olla sama mitmekesine või kiretu nagu see lahkalbum; koosnedes monokroomsetest droonhelidest, mis samas varieeruvad võngete mustris ja pikkuses selle heli paratamatult kitsastes piirides. Aeg-ajalt lisatakse selle kiretusse kulgu inimhääli meenutavaid oigeid ja sosinaid. Impulsid, mis lisavad kvantitatiivset lasti, samas muutmata kulu kvalitatiivset iseloomu. Teisisõnu, sulandumine jääb ära, elemendid seisavad üksteise kõrval ja lahus. Üks tunne lisandub eristavalt teisele. Ütleme nii, et tulemus oleks olnud mõjusam, kui pärast katse tegemist oleks laualt katseklaas ära koristatud. Matthijs Kouw`ilt kliiniline tehnoloogia jõuetendus. Gagi Petrovic seevastu hakkab värve sisse tooma – minimaalsed biidid, ning isegi postrokile ja uusklassikale lähenev esteetika – tõepoolest, lähenev, hoides nendega targu distantsi. Ühedimensioonilisus taandub, heli ja ruum hakkavad võnkuma ning erinevaid kujusid omandama, emotsioon ja varjundid sugenevad ja katseklaas(itunne) puruneb.
